Kodanikuühiskonna kompetentsikeskus Viljandisse

Rahvastikuminister Riina Solman leiab, et töökohtade viimine eri piirkondadesse on teema, millega saab riik eeskuju näidata. Foto: Marko Saarm

2020. AASTA AUGUSTIS saab Viljandist kodanikuühiskonna sihtasutuse ehk KÜSK-i kodu. KÜSK-i pealinnast Viljandisse kolimise otsus on osa suuremast plaanist: koostöös vabaühendustega on valmimas kodanikuühiskonna programm, mille fookuses on kodanikuaktiivsus kogukondades, Eesti kestlikkus, kogukondlik lähenemisviis ja peresõbralikkus.

KÜSK-il on oluline roll kodanikuühiskonna arendamisel kogukondades. Usun, et selle tulek Viljandisse, Eesti keskele, on märgiline, aga ka praktiline, pidades silmas just kogukondades kodanikuühiskonna tegevuste edendamist ja arendamist. Keskusel on vaja kaasa aidata ka nende vabaühenduste arengule, kes tegelevad väga tõsiste probleemidega ja hädasolijate aitamisega. Mulle on alati hingelähedane olnud puudust kogevate inimeste, perede ja laste aitamine. Olen ise aastaid eest vedanud kodutute jõulupuu ja vabariigi aastapäeva jumalateenistusi, samuti olnud abiks vähiravifondi vabatahtlikel vähihaigetele annetusi kogumas ning Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liidul toiduannetusi jagamas. Valitsuse prioriteediks on peresõbralik Eesti ning regionaalpoliitika arendamine.

HETKEKS TASUB KA mõelda, mida me kodanikuühiskonna all silmas peame. See sõna on Eestis kasutusel olnud juba päris palju aastaid, kuid ilmselt mõistavad inimesed selle tähendust ja kodanikuühiskonna olemust üsna erinevalt.

Minu silmis on kodanikuühiskond vabakonnas tehtav vabatahtlik õhinapõhine töö, mis põimub parimal juhul avaliku võimu ja ärisektori omavahelise tiheda suhtlusega. Kodanikuühiskond katab üksikisikute ja rühmade huvisid: nad saavad avalikus ruumis riigi, turu ja kodu huvide sõlmpunktis oma loomingulisust rakendada, arusaamu kaitsta ja levitada ning initsiatiivi üles näidata.

Minu eesmärk on toetada kompetentsi ja ressursside jagunemist vabaühenduste vahel selliselt, et ka asjaajamises ja huvikaitses nõrgemad, kuid siiski tublid ühendused, areneksid ja kasvaksid kõikjal Eestis. Tuge peab jätkuma neile, kes soovivad laiendada meie vabadusi ja õigusi. Neile, kes teevad meie keskkonda paremaks, puhtamaks ja kaunimaks. Neile, kes hoolitsevad meie ühiskonna nõrgemate ning nende vajaduste ja huvide eest.

Kodanikuühiskond on mõistena kasutuses olnud juba ligi 2500 aastat, alates Aristote­lese «Poliitikast» ja Cicero societas civilis’e kontseptsioonist. Tänapäevase tähenduse kujundajatest tasuks mainida Eesti head sõpra Václav Havelit, kes kasutas seda vastandina totalitaarse ühiskonna võimuaparaadile.

Eesti riik on sama tugev kui meie kodanikuühiskond. Tugevad kogukonnad on üks eeldusi, mis hoiab elu väljaspool suuri keskusi. Tugevates kokkuhoidvates kogukondades elavad inimesed kauem, tervemalt ja õnnelikumalt ning saavad rohkem lapsi. Tugeva kogukonna osaks on kodanikuühendused, alates laulukooridest, vabatahtlikest pääste‑, haridus- ja kultuuriseltsidest ning lõpetades laste mänguväljakute rajajate, külakiikede ehitajate ja abivajajatega tegelevate ühendustega.

Statistika osutab, et paljud riigilt tuge saavad vabaühendused tegutsevad pigem Tallinnas ning muu Eesti on jäänud tagaplaanile. Samas on meil hulk rahastusprogramme (näiteks Leader ja KOP), mis on suunatud just maapiirkondade arengut toetama.

PEAN OLULISEKS, ET Eesti kõik piirkonnad areneksid ja inimesed tunneksid riigi tuge. Ootan, et aktiivsed kodanikud tegutseksid üle Eesti, tegeledes oma kogukonna vajaduste ja abivajajatega. Seetõttu on mõistlik, et kompetents ja ressursid jaguneksid vabaühenduste vahel nii, et ka asjaajamises ja huvikaitses nõrgemad, kuid siiski tublid, ühendused areneksid ja kasvaksid Eesti igas nurgas. Kodanikuühiskond ei saa tugineda ainult suurematele ja tugevamatele ühendustele, nagu ka riik ei koosne vaid pealinna edukatest. Eestis on umbes 20 000 vabaühendust. Nad on kõik meie kodanikuühiskonna osa, nad kõik on olulised.

Olen kindel, et Viljandisse asumine toob KÜSK-i vabaühendustele veelgi lähemale. Mõistan, et ükski muutus ei ole kerge ning alati on neid, kes näevad selles suuri ohte ja kütavad üles hirme. Kinnitan, et hirmuks ei ole põhjust. Tunnustan väga KÜSK-i senist tööd ja otsuseid. Samal ajal näen kolimises uusi võimalusi riigile, vabaühendustele ja ka KÜSK-ile endale. Riigile on regionaalselt oluline, et Viljandisse tekib juurde heal tasemel riigipalgalisi töökohti.

Pühapäeval lõppes konkurss, millega otsiti vabaühenduste esindajaid KÜSK-i nõukokku. Nüüd tuleb hinnata kandidaatide motivatsiooni ja võimet viia ellu uut kodanikuühiskonna programmi ning seista võimeka kodanikuühiskonna ja tugeva Eesti eest.

TÖÖKOHTADE VIIMINE eri piirkondadesse on teema, millega saab riik eeskuju näidata. KÜSK saab kokku hoida halduskuludelt ning vabanevat raha vabaühenduste toetamiseks suunata.

Olen ikka mõelnud, miks Tallinnast väljaspool toimetavad vabaühendused peavad aina Tallinna vahet sõitma. Meil siin Tallinnas on väga mugav alustada või lõpetada tööpäeva koosolekuga. Samal ajal peab mujalt tulev inimene selleks, et koosolekust osa võtta, mitu tundi sõidule kulutama. Sellal, kui tallinlased alles magavad või juba perega õhtusöögilauda istuvad, sõidab tema juba pealinna või alles koju tagasi

Kasutame siis rohkem tänapäevaseid sidevahendeid, sealhulgas videokoosoleku võimalust, ja võimaldame inimestel jääda oma kodukanti. Ärme tõmbame neid Tallinna kokku. Vajaduse korral tulgem kokku arutama just selleks aruteluks sobivasse kohta Eestis.

Viljandi on tulnud hästi toime, olles pärimusmuusika kompetentsikeskuseks kogu Eestile. Saagu nii ka kodanikuühiskonnaga.