Uus aasta muutis elu taas kallimaks

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toasooja hind on viimase kuue aasta jooksul järjest kasvanud. Kui 2006. aastal küsiti Viljandis megavatt-tunni eest ligi 40 eurot, siis veebruarist maksab see juba üle 70 euro.
Toasooja hind on viimase kuue aasta jooksul järjest kasvanud. Kui 2006. aastal küsiti Viljandis megavatt-tunni eest ligi 40 eurot, siis veebruarist maksab see juba üle 70 euro. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Aasta algus toob tavapäraselt hinnatõusu ning tänavu 1. jaanuaril tegid hüppe elektri, gaasi ja sigarettide hind.

Kõige enam kallines maagaas, 15 protsenti, ning see toob mitmel pool kaasa ka toasooja hinna tõusu. Juba eelmise aasta lõpul kerkis sooja hind Abja-Paluojal ja Vana-Võidus. Veebruarist kasvab see ka Viljandis, sest Esro kodulehe andmetel hakkab megavatt-tund koos käibemaksuga praeguse 66 euro asemel maksma 70.49.
Soe ilm aitab

«Viljandlased peaksid panema küünla ilmataadile, kes on seni talve soojana hoidnud,» arvas nende hinnatõusude peale konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tema hinnangul ongi praegu kõige raskem kodukuludega, sest kaugküttega majades elavad inimesed on mitmes Eesti piirkonnas aheldatud vanade katlamajade külge.

Saabuvale aastale otsa vaadates tunnistas Josing, et väga keeruline on arvata, kui palju võiksid hinnad tõusta. «Praegu kiiret hinnatõusu ei prognoosita, sest pole oodata ka kiiret majanduskasvu,» nentis ta.

Lähiajal odavnevad tänu saabuvatele allahindlustele tõenäoliselt rõivad ja jalatsid. «Toidu hinnad peaksid praegu paigas olema ja sellist hinnatõusu, kui oli paar aastat tagasi, pole näha,» lausus ta.

Hinnatõuse ja elu kallinemist tajuvad inimesed Josingu sõnul väga erinevalt. Ühelt poolt on see seotud psühholoogiaga: inimene paneb tähele hinna kerkimist, kuid ei teadvusta selle langemist. «Näiteks ei märka inimesed tihtipeale, et mobiilikõned on odavamaks muutunud,» lisas ta.

Erinev taju

Teine põhjus, miks elu kallinemist erinevalt tajutakse, on seotud inimese vajadustega. Marje Josing tõi näiteks, et inimene, kes elab kesküttega korteris, näeb hinnatõusu hoopis teisel moel kui see, kes elab ahiküttega majas.

Kui gaasi kallinemine mõjutab kodukulude suurenemist tuntavalt, siis teised teadaolevad hindade kerkimised peaksid jääma leebemaks. Näiteks elektri hind kerkib 4,6 protsenti, mille tõttu peaks Eesti Energia selgitust mööda keskmise tarbija kuine elektriarve kasvama 1.26 euro võrra.

Josingu selgitusel see kasv majandust üldisele hinnatõusule vedada ei tohiks. «Kui võtta, et leiva hinnast moodustab elektrile tehtud kulutus kümme protsenti, siis praegune hinnatõus leiva maksumust oluliselt ei mõjuta,» selgitas ta.

Tubakatoodete aktsiis kerkis pühapäevast kümme protsenti ning veebruaris tõuseb viie protsendi võrra alkoholiaktsiis. «Suitseta vähem!» kõlas Josingu soovitus sellele inimesele, kes võiks tubakaaktsiisi tõusu peale pahandama hakata. Küll aga nõustus ta väitega, et see hinnatõus võib suurendada varimajanduse osa.

HINNATÕUS

Olulisemad hinnatõusud 2012. aastal
• Gaas 15 protsenti
• Elekter 4,6 protsenti
• Tubakaaktsiis 10 protsenti
• Alkoholiaktsiis 5 protsenti (veebruarist)
Allikas: «Sakala»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles