Kaardirakendus näitab ohtlikke maanteelõike

Autolt löögi saanud sokk. Foto: Elmo Riig

Maanteeamet koos keskkonnakonsultatsioonifirmaga Hendrikson&Ko analüüsis ja positsioneeris aastatel 2014–2018 riigimaanteedel juhtunud loomaõnnetusi ning koondas need registrisse. Andmete põhjal loodi avalik kaardirakendus, milles on võimalik tutvuda ohtlike teelõikudega.

Tehtud töö eesmärk oli korrastada ja geokodeerida maanteeametile keskkonnainfo telefoni 1313 edastatud ulukiõnnetuste teated ning koondada need andmebaasi.

"Tiheda liiklusega maanteed killustavad metsloomade elupaiku," ütles maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk. "Kaardirakendus võimaldab inimestel välja selgitada, millistel teedel on enim loomaõnnetusi juhtunud ning kus on ulukiohtlikud teelõigud. See on hea töövahend nii maanteeametile ja meie koostööpartneritele kui ka tavaliiklejatele."

Analüüsides ulukiõnnetuste toimumispaikade ja loomade liikumist soodustavate maastikuelementide andmeid, on välja selgitatud Eesti maanteede loomaohtlikud teelõigud ning kajastatud need kaardirakenduses.

Eesti riigimaanteedel tuvastati statistiliselt olulisi loomaõnnetuste koondumiskohti 322 kilomeetri ulatuses, 1443 asukohas. Need koondumiskohtadena määratletud teelõigud moodustavad Eesti riigimaanteede võrgust ligi 1,9 protsenti.

Ulukiõnnetuste klastrite väljaselgitamise aluseks võeti kümne aasta (2009–2018) õnnetuste andmed. Klastrite identifitseerimiseks kasutati KDE+ metoodikat, mis on välja töötatud Tšehhi transpordiuuringute keskuses ning seda on viimastel aastatel kasutatud mitme loomaõnnetuste koondumiskoha analüüsimiseks, teatas keskkonnaameti peaspetsialist Merilin Vernik.

Kaardirakendusega saab tutvuda siin.