Töötuse määr Eestis üldiselt on hakanud küll veidi tõusma, ent püsib endiselt madal.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eelmisel aastal oli registreeritud töötuse määr Eestis 4,9 protsenti, mida oli 0,2 protsenti rohkem kui aasta varem. Viljandimaa näit jäi alla riigi keskmise.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel rääkis neljapäevasel pressikonverentsil, et töötuse määr on hakanud küll veidi tõusma, ent püsib endiselt madal. Ta märkis, et seejuures on vähenenud töövõimega inimeste töötus jäänud samale tasemele.

Möödunud aastal kasvas töötuse määr kuues maakonnas ning jäi 2018. aastaga võrreldes samale tasemele või langes üheksas maakonnas.

Seejuures oli registreeritud töötuse määr kõrgeim Ida-Virumaal 9,2 protsendiga, Valgamaal 8,2 protsendiga ja Põlvamaal 6,4 protsendiga. Madalaim oli töötuse määr aga Hiiumaal 2,9 protsendiga, Saaremaal 3,7 protsendiga ja Viljandimaal 3,8 protsendiga.

Suurimat aastast töötuse määra tõusu näitasid Harjumaa ja Ida-Virumaa vastavalt 0,4 ja 0,3 protsendiga, langus oli suurim Hiiumaal ja Võrumaal vastavalt 0,9 ja 0,8 protsendiga.

Meelis Paaveli sõnul on ligikaudu veerand töötutest üle 55-aastased ning ligi kolmandik registreeritud töötutest on vähenenud töövõimega.

2019. aastal oli töötukassal vahendada keskmiselt 8600 vaba töökohta kuus.

Aasta jooksul leidis uutest töötutest töö kaks kolmandikku. Meelis Paavel tõi välja, et töö leidmine oli aeganõudvaim vähenenud töövõimega ja vanemaealistel tööotsijatel, piirkonniti aga Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, eelkõige Valgamaal.

Samuti märkis töötukassa juhatuse esimees, et huvi õppimise vastu oli lõppenud aastal rekordiline. Karjääriteenust kasutati ligi 127 300 korral, kõiki teenuseid kokku aga 208 800 korral.