Repliik. Hilinenud uusaastalubadus

Istusin just arvuti taha ja hakkasin nuputama, mille kohta arvamust avaldada. Endalegi üllatuseks taipasin mõne hetke pärast, et otsin alateadlikult põhjust millegi kallal iriseda. See ehmatas täitsa ära, tuleb tunnistada. Kas ma olen sedasi nina kirtsutades nagu keskmine ajakirjanik? Või nagu keskmine eestlane? Või hoopis nagu keskmine inimene? Küllap vist pisut kõike. Paistab, et oleme siin moodsas ühiskonnas heast elust nii lolliks läinud, et ilma vinguviiulita ei taha põrgutants edeneda.

Tellijale

Et aasta alguses jagavad inimesed ikka lubadusi ja mina olen selle koha pealt seni õige vagusi olnud, tahan nüüd vea parandada: üritan edaspidi mitte keskenduda muretsemisele, süüdistamisele, parastamisele ja soigumisele.

Tagasi üles