Viljandi haigla alustas uneraviõe vastuvõttudega

Tartust pärit Ketlin Veeväli hakkab Viljandis soovijatele uneravi nõuandeid jagama. Foto: Sille Annuk

Uneraviõe vastuvõtule on oodatud inimesed, kelle ööuni on häiritud ning kellel esineb päevast väsimust, uneaegseid hingamishäireid, unetust või liigset unisust.

"Uneprobleem on Eestis küllaltki suur, patsiente pöördub päris palju ja neid kohti, kuhu pöörduda, on mitu,“ ütles Tartust pärit uneraviõde Ketlin Veeväli Viljandi haigla pressiteate vahendusel.

Veeväli võtab patsiente Viljandis vastu esialgu kord nädalas. "Nõudlus on palju suurem kui me tegelikult suudame ära teha. Näiteks Tartus on meil uneraviõe vastuvõtule järjekord kolm kuud. Erameditsiini vastuvõtud võivad aga jääda paljudele kättesaamatuks."

Unetuid ja uneaegse hingamishäirega patsiente on üsna palju. Rohkesti esineb ka liigunisuse häireid. Uneraviõde aitab kindlaks teha, mis halba enesetunnet ja väsimust põhjustavad ning seejärel paneb info unepäevikusse kirja. "Unepäevik aitab mul hinnata, kui palju inimene magada saab ja kui kvaliteetne on tema uni. See võimaldab otsustada, kas patsient vajab täiendavat uuringut ja kuidas teda edasi abistada. Mingi leevenduse me probleemile ikka leiame,“ rääkis Veeväli.

Uneprobleemidest räägitakse viimasel ajal ka meedias palju. Samuti on sel teemal ilmunud mõned head eestikeelsed raamatud, millest uneraviõde soovitab kolleeg Kene Verniku kirjutatud abimeest "Hea une teejuht".

Enne uneraviõe esimest vastuvõttu on oluline täita kodus küsimustikud, mille saab väljaprindituna vastuvõtule kaasa võtta. See kiirendab ja lihtsustab uneraviõe tööd, sest sealt saab ta esmase pildi, et osata hinnata, mis võib patsiendi peamine probleem olla. Uuringule tulijal tuleb vastata nii emotsionaalse enesetunde kui ka Uppsala uneuuringu küsimustikule, lisaks oleks hea täita kahe nädala jooksul unepäevikut.

Uneraviõe vastuvõtule võib pöörduda ka saatekirjata. Vastuvõtud on haigla peahoone teisel korrusel ning need on tasuta.