Filmiarvustus. Kuidas Jokker tuhast tõusis

Joaquin Phoenixi «Jokker» toob vaatajate ette midagi tõeliselt intiimset, ebamugavat ja ahastust tekitavat. Foto: Forum Cinemas

Lõppev aasta torkab silma paraku sellega, et erakordselt palju oli nii kinolinal kui ka striimimiskeskkondades tõelisi pettumusi. Eks kehvakesi filme ole ju ennegi tehtud, aga ma ei mäleta ühtegi teist aastat, kui käsi lihtsalt ei tõuse enam piletit ostma, sest hirm raha kulutada on ületanud kriitilise piiri. Aasta pettumustest saaks priske ja mahlase loo: «Lõvikuninga» ja «Aladdini» uusversioon, «See. Teine peatükk», «Kapten Marvel», «Tume fööniks», «Zombieland 2. Topeltlask», «Ad Astra», «Mehed mustas. Globaalne oht» … Nimekiri filmidest, millele raisatud aega ja raha ma kunagi tagasi ei saa, tuleks pikk, kusjuures päris mitu filmi sellest nimekirjast sai pooleli jäetud – asi, mida ma väga harva teen.

Ent muidugi on igal vihmapilvel hõbedane äär: aasta on toonud nii mõnegi suurepärase filmi, näiteks «Näoga mööda asfalti», «Parasiit», «Rocketman», «Tõde ja õigus» ja «Ükskord Hollywoodis». Nimetatud filme julgen oma näo ja nime alt soovitada küll.