Ehkki paljud noored lähevad vastuollu autoriõigustega, ei soovi neist enamik, et nende autoriõigusi rikutaks.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti noorte seas tehtud küsitlusest selgus, et kuigi lausa 95 protsenti väitsid, et teavad, mis autoriõigused on, siis ligi pooled on ebaseaduslikult filme või muusikat alla laadinud või koolitöödes autorile viitamata jätnud.

Tehnoloogiaettevõtte Samsung ellukutsutud kampaanias «Õpilaste digitaalne IQ» küsitleti poolt tuhandet Eesti 14–18-aastast noort arvamuste ja teadmiste kohta küberruumis. Selgus, et autoriõiguste reegleid teadis väidetavalt lausa 95 protsenti vastanutest ning 92 protsenti märkis, et näiteks koolitöödes kasutatavate piltide juures viitavad nad enamasti ka korrektselt autorile.

Samas tunnistas 40 protsenti vastanutest, et on viimase aasta jooksul siiski esitanud koolitöös internetist leitud materjali oma nime all. Kõnealuse kampaania programmijuht Egle Tamelyte nentis, et noored teavad autoriõiguse reegleid, aga kuna päriseluga võrreldes on internetist asjade leidmine märksa lihtsam, siis kasutatakse seda võimalust ikkagi ära. 

Kõige enam tunnetatakse autoriõiguste ja internetist materjalide varastamist filmide ja muusika puhul. 46 protsenti tunnistas, et on illegaalselt alla tõmmanud filme ja 42 protsenti, et muusikat. Videomängude illegaalset kasutamist tunnistas 28 protsenti vastanutest.

«Huvitaval kombel tunnistasid poisid märksa enam kui tüdrukud, et on autoriõigust rikkunud või illegaalselt materjale alla laadinud. Üksnes küsimustes, et kas oled fotosid või videoid ilma autori loata sotsiaalmeediasse postitanud ning kas oled koolitöös võõra autori materjale enda nime alt esitanud, tunnistasid tüdrukud pattu rohkem,» rääkis Tamelyte.

Uuringust selgus ka, et 86 protsendile vastajaile endile ei meeldiks üldse, kui nende tekste, pilte või muid materjale kasutataks neile viitamata või neilt luba küsimata. 

Olukorras, kus sooviks väga näha filmi, mida kinolevis enam ei ole, märkis 44 protsenti, et üritab filmi leida või alla tõmmata internetist ning 39 protsenti oleks piisavalt kannatlikud, et see hiljem legaalselt muul moel ära näha. Ülejäänutele jääks film ilmselt üldse nägemata. 

«Autoriõigused on teema, millega tänapäeva noored puutuvad kokku peaaegu iga päev ja neil on hoopis teine suhtumine autoriõigustesse kui vanematel inimeste,» tõdes Tamelyte. «Seepärast räägime autoriõigustest ka «Õpilaste digitaalse IQ» programmis ning palume selle juurde kuuluval «Netiketi» võistlusel ka noortel endal teemat käsitleda ja pakkuda visiooni, milline oleks õige käitumise etikett digikeskkonnas.»

Küsitlus viidi noorte seas läbi Samsungi algatatud programmi «Õpilaste digitaalne IQ» osana. Selle eesmärk on õpetada koolinoortele veebiloengute ja vestlusringide kaudu koolides oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Et digisuhtluses pole korrektset käitumisetiketti, on programmi osaks ka IX–XII klassi õpilastele mõeldud võistlus «Netikett», millega kutsutakse noori ise looma käitumisetiketti internetis.  

Kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema info võistluse kohta ja muud asjakohast teavet.