Maale elama Viljandimaa moodi. Linnakorteri eest saab maale talumaja

Üllar Priks
, reporter
Copy
Selle Oiul asuva ning renoveerimist vajava maakodu saab soetada 27 000 euro eest. Viljandis saaks sama summa eest üsna askeetlike tingimustega kolmetoalise korteri.
Selle Oiul asuva ning renoveerimist vajava maakodu saab soetada 27 000 euro eest. Viljandis saaks sama summa eest üsna askeetlike tingimustega kolmetoalise korteri. Foto: KV.EE

Tallinna kesklinnas asuva korteri eest saaks küsida muretult sedavõrd palju raha, et kusagile Harjumaale endale mõnus privaatne talukoht sebida. Kui suured on aga käärid linnas ja maal asetseva kinnisvara hindade vahel meie maakonnas?

Eeldades, et maale elama soovib minna ikkagi pere, uuris Sakala Viljandi kortereid, millel on vähemalt kolm tuba. Kinnisvaraportaali kv.ee andmeil on sellele kriteeriumile vastavatest pindadest soodsaim Riia maanteel puumajas asuv korter. Õigemini kaks korterit, mida müüakse koos.

27 000 euro eest saab 33,5 ruutmeetri suuruse kahetoalise ning 27,5 ruutmeetri suuruse ühetoalise korteri. Suurem korter koosneb esikust, köögist, magamistoast, kuivkäimlast, sahvrist, garderoobist ja keldriruumist. Väiksemas on duširuum, saun, tuba, magamistuba ja köök. Trepikojas on kuivkäimla.

Kokku on pinda niisiis 61 ruutmeetrit ning kiire arvutus annab ühe ruutmeetri hinnaks 443 eurot.

Korterid asuvad maja esimesel korrusel ning need on ahiküttega. Elektrikatkestuse ajal nälga jäämist pole vaja samuti karta – siis on abiks puupliit. Boonusena antakse ostuga kaasa köögimööbel, gaasipliit ja külmik.

Korteriomaniku kasutada on kuuriboks ja kuurialune garaaž.

Igal hoones oleval korteril on oma mõtteline aiaosa ning kinnistul kasvavad viljapuud ja marjapõõsad.

Vaata kuulutust siit.

Otsingul seatud hinnapiirile 27 000 eurot vastab täpselt üks Oiul asuv maamaja. Krundi suuruseks on kirjas 18 146 ruutmeetrit ning viietoalise puidust peahoone ja kahe kõrvalhoone peale kokku on kogupinda 360,6 ruutmeetrit. Ühe ruutmeetri hinnaks teeb see peaaegu 75 eurot.

Maakivist otsaga rehielamu asub vaid 650 meetri kaugusel Võrtsjärvest ja Ulge puhkealast, kus on nii ujumiskoht, laste mänguväljak kui laululava. Suur krunt piirneb Viljandi–Tartu maanteega ning maja ees on bussipeatus.

Rehielamu on ehitatud 1934. aastal ning on säilitanud oma algupärasuse. Lihtsamalt öeldes: keegi pole hoonele näppu külge pannud ning uus omanik võib hakata esimese asjana nuputama, kust renoveerimiseks raha leida.

Peahoones on alles ehitamise ajal sisse laotud küttekolded (reheahi vajab renoveerimist), laiad põrandalauad, puidust aknad ja siseuksed. Neli suurt ja avarat tuba on maja esimesel korrusel ning viies, suvetuba, ärklikorrusel.

Majas pole vett ega kanalisatsiooni, kaev on õues. Õuel seisvas savimajas oli kunagi suitsusaun. Aidas on algupärased madalad ukseavad. Ka mõlemad abihooned vajavad remonti.

Vaata kuulutust siit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles