Sel sügisel möödub kaheksakümmend aastat baltisakslaste lahkumisest aladelt, mis Molotov-Ribbentropi pakti alusel jäid Nõukogude Liidu mõjusfääri. Ajalooliselt tähistatakse seda nähtust saksakeelse terminiga Umsiedlung. Ümberasumine Eestist ja Lätist algas 1939. aasta oktoobris ja seitsme kuuga lahkus meie maalt umbes 13 000 saksa rahvusest ning nendega suguluses olnud isikut.

Üks tragikoomilisemaid episoode leidis aset Tallinna sadamas 7. novembril, kui lahkuma asutas Alice Blumberg. Esialgu ei äratanud kulunud mustas riietuses ja valge looriga luitunud kübaraga väike, energilise moega vana naine sadamas passivate lehemeeste tähelepanu. Alles siis, kui ta esitas isikutunnistuse, kus seisis – Alice Blumberg, sündinud 31. märtsil 1867, elukoht Tatari tn 40 - ja andis kodakondsusest lahkumise tunnistusele energiliselt, kuid vaevu loetava käekirjaga allkirja, kuuldus publikust sosinat: «Kreutzwaldi tütretütar.» Otsekohe suunasid foto- ning filmimehed oma aparaatide läätsed ja prožektorite valgusvihud naisele. See ehmatas vanainimest väga. Ta põgenes teda jälitavate fotomeeste eest laonurka, varjates kätega nägu.

Vahejuhtumi ajal selgus, et politsei ei saanud Blumbergi välja lasta enne, kui polnud välja selgitatud Kreutzwaldi perekonnahõbeda saatus ja asupaik. Blumbergi pakkidest otsitavaid esemeid ei leitud. Kuni asja väljaselgitamiseni võttis vanaproua istet tollilao einelauas ja «vahtis kõiki teda ümbritsevaid kahtlustava pilguga, kartes, et teda ainult ei pildistataks».

Kommentaarid (3)
Copy