Mälumängul küsiti Viljandi kohta

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Mälumänguõhtu Pööningul.
Mälumänguõhtu Pööningul. Foto: Kaie Mölter

Mis on selle koha peal nüüd? Ekraanile kuvatud vana foto näitas selgelt põllutööd. Aimata võis kapsaste koristamist, kirikutornist linna lähedust. 

Mälumängurid tõusid toolidelt, liikusid ekraanile lähemale, piidlesid hallisäbrulist põllusiilu ja arutlesid ajalooliselt pildilt paistva üle.

«Me vastasime jälle pliks-plaks-meetodil,» kostis sedelit mängujuhile viiv mälumängija kõrvallauas istuva meeskonna uurimise peale, kas nood tundsid koha ära.

Kord kuus Viljandis Tartu tänava äärses baaris Pööning peetava mälumängu küsimused oli sel korral koostanud muuseumi giid ja arhiivkogu kuraator Heli Grosberg. Küsimus tegevuste ja toodete kohta, mis on Eestis alguse saanud just Viljandist, näitas meie linna rohkem kui saja aasta tagust aega ettevõtliku ja edumeelsena.

Ajaloolistelt fotodelt selgus aga tõsiasi, kui väike see linn rohkem kui sada aastat tagasi oli. Nii selgus, et põllutöid kujutav foto oli tehtud umbes praeguse Uku keskuse koha peal, tankla asus toona praeguse sõpruslinnade roosipeenra asemel ja hipodroom vast avatud pumpraja ehk Lastepargi rattaraja asemel.

Kümme mälumängumeeskonda liikus läbi mängu üsna tasavägiselt. Kolmanda koha selgitamiseks võeti appi lisaküsimus. Minuti jooksul tuli kirja panna Eesti taasiseseisvumise järgse perioodi Viljandi linnapead. Võrdne vastus paremat ei selgitanud ning korraldajail tuli nuputada uus küsimus. 

Mälumängus osalenud linnavolikogu liige Harri Juhani Aaltonen pakkus välja, et võiks küsida, mitu soomlast elab Viljandis või mitu bensiinijaama siin on.

Kolmanda koha sai aga võistkond, kes oskas täpsemalt pakkuda ümber Viljandi järve jooksu rajarekordi.

Sarja järgmine mälumänguõhtu tuleb Pööningul 22. novembril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles