Kui Mõisaküla puukirik 1983. aastal leekides hävis, jäi linn ilma ka kirikukelladest. eelmisel reedel õnnistati taastatavas pühakojas Saksamaal eritellimusel valatud kellad, mis selle nädala algul tõsteti kirikutorni.
Tuhast tõusnud kirikus helisevad uued kellad
22. detsember 2011, 19:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väiksem kell kaalub Mõisaküla koguduse juhatuse esimehe Kunnar Kerese andmetel umbes 70 ja suurem 140 kilogrammi. Nende valmimist juhatas Toomas Mäeväli osaühingust Mäeväli Orelitöökoda ning selleks saadi 16 000 eurot Leaderi programmist, omaosaluse kattis kogudus.
Valamisel kasutati spetsiaalset kellapronksi, milles on 78 protsenti vaske ja 22 protsenti tina.
«On usutud, et kellad on elus hinged, muidu ei saaks nad nii kenasti kõlada,» lausus Viljandi praost Marko Tiitus sisseõnnistamisel. «Helisegu need kellad Mõisaküla rahva rõõmuks ja Jumala auks!» lisas ta.
Kunnar Keres ütles, et kümmekond aastat oli läbi aetud vabatahtlikelt tuletõrjujatelt kingiks saadud väikese kellaga. «See oli praoga ega olnud pühakojale mõeldud, aga mingi kellahelina tunde sai kätte,» ütles ta.
Uutel kelladel lastakse peale jumalateenistuste ja matuste kõlada igal keskpäeval. «Nende helinat on võimalik juhtida ja neid eri moel helisema panna mobiili teel. Selles mõttes on muidugi kurb, et Liblet ei ole enam vaja,» kõneles Keres.