Rannahooaja kokkuvõte: purjus mehed ja järelevalveta lapsed
31. august 2019, 12:49
/nginx/o/2019/08/31/12515213t1hdcdc.jpg)
Laupäeval lõpetab G4S Eesti rannavalve töö Viljandi ja Paala järve ääres ning ka enamikus teistes Eesti randades.
Palavad suvepäevad tõid rannavalvuritele rohkesti tööd: 19 rannas oli kokku üle 6800 avaliku korra rikkumise. Nagu eelmistel suvedel tuli ka tänavu inimestele sageli meelde tuletada, et klaastaara ja lemmikloomadega avalikku suplusranda tulla ei ole kohane.
"Enamik rannakülastajaid olid siiski eeskujulikud ja tublid. Suur tänu kõigile, kes oskasid ohte märgata ning ennast ja teisi hoida," ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel pressiteates.
Olulisemateks murekohtadeks olid rannavalvuritele mehed, kes purjuspäi vette minnes end ohtu seadsid, ja omapäi randa lubatud lapsed.
"Inimesed küll teavad, et alkoholijoobes vette minek on ohtlik, aga peale märjukese tarvitamist see ohutunne kaob. Ei saada hakkama maa külgetõmbejõuga ega veepinnal püsimisega," nentis Seemel ning lisas, et abistav käsi tuli rannavalvuritel ulatada ka uppumisohtu sattunud lastele.
"Kui vetelpäästjal tuli appi tõtata uppumisohus lapsele, siis lapsevanemat polnud enamasti lähedal või isegi rannas mitte. Vees satuvad ohtu ennekõike need lapsed, kelle tegemisi lapsevanem ei jälgi," rääkis Seemel. "Vetelpäästjatele tegi muret üha sagenev tendents, et väikesi lapsi lubatakse täiesti omapäi ujuma. Rannavalve ega vetelpäästjad siiski vanemlikke kohustusi kelleltki üle võtta ei soovi ja igat last eraldi jälgida paraku ei jõua, kui rannas on suur hulk rahvast. Lapse eest vastutab alati lapsevanem."
Esmaabi osutasid vetelpäästjad rannalistele 676 korral. Valdavalt oli tegemist kergemate marrastuste ja lõikehaavadega. Üheks lõikehaavade põhjustajaks olid randa toodud ja lõhutud klaastaarast tekkinud killud.
Ligi 100 G4S Eesti vetelpäästjat hoidsid rannalistel silma peal 19 supelrannas Viljandis, Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Haapsalus ja Pärnus.