Mis põhjustab sõidueksami ooteaegu?

13.09.2017 Pärnu, Raekoda. Pärnu Postimehe valimisdebatt. Pärnu linna II. valimisringkond. Kohalike omavalitsuste valimised 2017. Fotol kandidaat: Tarmo Vanamõisa, valimisliit Pärnu Ühendab.

FOTO: Madis Sinivee /

IGAL SUVEL leiame end olukorrast, et B-kategooria sõiduki juhi eksamile pääsuks on tekkinud kuni kahe kuu pikkune ooteaeg. Selles pole meile midagi uut ja põhjused, miks ooteajad tekivad, on ikka suuresti samad. Laias laastus võime rääkida kahest asjast: mida saab teha juhtimisõiguse omandaja ja kuidas panustab maanteeamet.

Tihti eeldavad noored, et asuvad autokooli õppima ja kaks kuud hiljem on juhiluba käes. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb aga pikemalt ette mõelda, ka omal algatusel juurde õppida ja harjutada. Autokool annab suuna kätte ja tulevane juht tegutseb omal käel edasi, vastasel juhul jääb eksamiaeg venima.

Seda näitab ilmekalt ka tõik, et tänavu on sõidueksami esimesel korral läbinuid olnud vaid 47 protsenti. Pole ju kõige hullem ning võiks eeldada, et korduseksamile mineja õpib ja harjutab juurde ning teise eksami läbinute protsent on juba suurem. Paraku pole see nii. Teist korda sõidueksamile minejatest teeb selle ära ainult 37 protsenti, kolmandat korda minejatest 33 protsenti. Sel aastal on 761 juhti läinud neljandale katsele ja 446 juhti käinud viiendal katsel. Nii-öelda rekordihoidja on õpilane, kes ei sooritanud oma 46. sõidueksamit.

SELLISED SARILÄBIKUKKUJAD ja nende suhtumine ongi esimene suur põhjus, miks tekivad pikad eksamile pääsemise ooteajad. See, kui juhtimisõiguse saamiseks läheb tarvis rohkem kui kolme sõidueksamit, ei ole enam mõistlik. Pole mõtet käia raha ja aega raiskamas.

Kui viimasest sõidukorrast on pikem vahe sisse jäänud, on targem võtta selle raha eest paar lisasõidutundi ja veenduda, et oled positiivseks soorituseks omalt poolt kõik teinud. Ja kui ei soorita, siis ära jää ootama. Juhtimisõiguse omandajad ei tohiks lasta end internetis levivatel hirmujuttudel mõjutada: eksamineerijad ei taha kedagi läbi kukutada. Vastupidi: võttes vastu kuus sõidueksamit päevas, ei mõju motivatsioonile miski halvavamalt kui mittesooritajad. Eksamimetoodika muutumise tõttu antakse praegusel ajal eksaminandile isegi rohkem võimalusi ja kui just umblollusega hakkama ei saa, lastakse tal eksamiaeg täis sõita ja ka oma tugevamaid külgi näidata. Peale selle pole mõtet eksami marsruute pähe õppida: isegi kui Eestis kasutataks üht kindlat marsruuti, on liiklus orgaaniline ja muutub kogu aeg. Marsruudi tundmisest pole ilmselgelt kasu, kui ei oska muutujatega arvestada ja neile reageerida.

ÜLDISE SÕIDUOSKUSE kujun­damise üks tähtsaim tegur on autokooli valik. Eestis on üle 200 autokooli, kuid vaid väiksem osa neist käib agaralt kohtumistel, osaleb autokoolide ja koolitajate liidu töös, küsib maanteeametilt enda kohta statistikat ning püüab oma tegevust aina paremaks muuta.

Teine äärmus toimib risti vastupidi: ollakse kui kasumipõhine äriettevõte ja «toodetakse» aasta jooksul mõnikümmend õpilast, kellest läbib sõidueksami esimese korraga ainult üks või kaks. Tihtilugu valitakse autokool sõprade soovitusel, kuid tasuks vaadata ka maanteeameti statistikat, muu hulgas eksami läbinute protsenti. Enne lõplikku otsust hinnake ka kooli kodulehte. On küll erandeid, kuid tihtipeale ei panusta üksnes kasumile rajatud ettevõte kuigivõrd korraliku kodulehe tegemisse.

See võib olla ilmselge, kuid ärge valige hinna järgi, sest tihtipeale paisuvad hinda müüva autokooliga lepingut tehes arvud kiiresti väga suureks. Arvestada tuleks ka lisakuludega. Nii meie kui rahvusvahelised kogemused näitavad, et riikliku sõidueksami sooritamiseks läheb keskmisel juhikandidaadil tarvis rohkem kui 30 sõidutundi. Nõutav miinimum autokoolis on praegu 23 tundi. Kulu tähendab eelkõige aega, aga juhendaja puudumisel raha.

EELDATAKSE, et suvel on sõidutingimused leebemad ja eksamit teha lihtsam. Tegelikult on suvel rohkem nii liiklust kui teetöödest tingitud ajutist liikluskorraldust ehk juhikandidaadile harjumatut olukorda, kus kiirused on suuremad. Soojade ilmade tõttu on juhid ka närvilisemad: keegi ei soovi pikalt autos haududa. Talvel on kiirused väiksemad ning liiklejad tähelepanelikumad ja teistega enam arvestavad. Keerulisemate teeolude tõttu annavad eksamineerijad võib-olla ka rohkem andeks.

Arvesse tasub võtta sedagi, et ainus eesmärk pole omandada juhtimisõigus. Seetõttu pole mõtet minna kodulinnast eemale võimalikult lihtsates tingimustes eksamit sooritama. Võimaluse korral läbige eksam piirkonnas, kus edaspidi peate kõige rohkem sõitma. Ja kui sooritada eksam talvistes oludes, ei tohiks ka suvise liiklusega raskusi tekkida.

Kui aga mõnes suuremas linnas on pikad ooteajad, on loomulik üritada mõnes teises piirkonnas eksamile registreeruda. Võtame eksameid vastu 18 piirkonnas. Samas pole mõneski neist eksamineerijad alaliselt kohal, vaid käivad seal vastavalt õpilaste hulgale. Kui näeme, et kohalikud ei suuda aegu täita ja õpilasi hakkab näiteks Tallinnast tulema, on parem jätta eksamineerija Tallinna eksameid vastu võtma.

Suvel lisandub märkimisväärne hulk juhikandidaate, kes soovivad omandada A-kategooria sõiduki juhtimisõigust. Lisaks sellele, et hoiame kõiki Eesti 18 piirkonda töös, tõime näiteks selle aasta alguses veebruarist aprillini teiste linnade eksamineerijaid Tallinna, sest väiksemates kohtades eksamiajad ei täitunud ja eksamineerijatel polnud tööd. Eelmisel talvel kutsusime ka meedia kaudu õpilasi eksameid sooritama.

OSALEME Euroopa teooria- ja sõidueksami töörühmas ning tänu tihedale koostööle teiste riikidega oleme oma eksamineerimise lihvinud niisuguse tasemeni, et kolleegid teistest riikidest käivad meilt nõu küsimas. Tugevat taset peegeldab ka õpilaste rahulolu: kokkuvõttes on neist sõidueksami korraldusega rahul 68 protsenti. Teenindusega on eksami sooritanutest rahul 88 protsenti ja eksami mittesooritanutest 27 protsenti.

Kui kõrvale jätta force majeure, on sõidueksamite pikad ooteajad tingitud peamiselt sellest, et õpilased ei plaani juhtimisõiguse omandamist pikalt ette ega täienda ennast õigel ajal. Kui minna autokooli ainult juhiluba saama, on üritus juba eos läbi kukkunud. Kui minna turvaliseks liiklejaks saama ja ühtlasi juhtimisõigust omandama, on pilt juba palju parem.

Tagasi üles