Viljandi uus arengukava sündis linnarahva toel

Viljandi linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees, linna arengukava koostamist juhtiva komisjoni esimees.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

KODULINN VILJANDI, rahvaarvult Eesti kuues linn, on omanäoline ja armas meile kõigile. Oleme arenenud aastasadu ja areng jätkub. Linna tulevikku kavandades algatas linnavolikogu 22. veebruaril 2018 Viljandi linna arengustrateegia 2030+, aastate 2020–2025 arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ning moodustas selleks saadikurühmade esindajatest ajutise komisjoni.

Meil on omamoodi kolm ühes arengudokumendid, omavahel seotud, lahutamatud. Arengu­strateegia ja arengukava eesmärk on tagada eri valdkondade tasakaalustatud ja kestlik areng, määrata linna arengusuunad pikemaks perioodiks ning kokku leppida tegevused ja investeeringud lähiaastateks. Eelarvestrateegia on selle teostamise rahaline kava. Koos on need aluseks eelarvete koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel ning investeeringute kavandamisel ja selleks toetuste taotlemisel.

ENT OLGEM AUSAD, kui tahes headest dokumentidest tähtsamad on nende koostamise ja elluviimise protsess. Oleme kogu selle aja kutsunud viljandlasi linna uue arengukava loomises kaasa rääkima: lisade kujul on arengukavas SWOT-analüüs ning rahvaküsitluse, gümnasistide ümarlaua ja linnaosade rahvakohtumiste kokkuvõtted.

Rahvaküsitlusele vastanuid kogunes lõpuks muljetavaldavalt palju, 465 inimest, keskmine vanus 45,7 aastat. Viljandi tugevustena nähti loodust, asukohta, kultuuri, kultuuriakadeemiat, Ugalat, linna suurust ja folgifestivali. Kolme olulisema lahendamist vajava probleemina nimetati kõnniteede ja kergliiklusteede kehva seisukorda, tänavate kehva seisukorda ning veekeskuse puudumist.

Vastanute arvates muudab elu linnas paremaks just veekeskuse ehitamine. Oleme otsused teinud: arendaja Aqva Hotels on alustanud Viljandi järve äärde, endise Vikerkaare restorani asukohta kavandatava veekeskuse ja spaahotelli projekteerimist.

PEAN ÜLIMALT tähtsaks ja meeldivaks noorte viljandlaste osalemist linna vajaduste sõnastamises ja arengukava valmimises. Noorte endi korraldatav gümnasistide nädal, mis on täis mitmekesiseid tegevusi, on ennast tõestanud kogu linna kaasava jätkusuutliku ettevõtmisena. Olen päri: noored vajavad kindlustunnet, linna toetust.

Gümnasistid peavad vajalikuks tunnustus- ja tänuürituste korraldamist noortega väljaspool kooliaega tegelevatele inimestele (treenerid, ringijuhid, mentorid). Hea mõte! Värskendavad on ka mõtted Viljandi armsa ja erilise vanalinna kaitsmisest ning magalarajoonide loomingulisest värskendamisest (seinamaalid). On märgiline, et noored soovivad linnas näha rohkem haljastust ja parke, rohkem panustamist keskkonnasäästlikkusse.

RAHVAKOHTUMISTEL Männimäel, Paalalinnas ja Kesklinnas rõhutati mänguväljakute arendamise vajadust. Mõte, et linn toetaks laste liivakastides liiva uuendamist, väärib elluviimist. Männimäel toonitati Männimäe ja Järveotsa ribaparkide rajamist, Männimäe kergliiklustee väljaarendamist ning Hunt­augu ujumiskoha laiendamise vajadust. Paalalinnas kerkis teemaks veekogude puhastamine. Valuojal seda juba tegimegi. Valuoja org on meie oluline virgestusala, selle tulevik vajab ühiselt läbimõtlemist. Uue näo sai Paala järve rand ja tänavu sai puhtaks väiksem järv – kaasava eelarve objektid. Tunnustan Paalalinna kogukonna söakust ja koosmeelt.

Renoveerimist vajab Valuoja oru kergliiklustee. Kohtumisel Kesklinna koolis leiti, et Viljandi järve ääres on vaja kohti, kus grillida, ja rohkem pinke.

Kõigis töövormides kerkis ühe tähtsama teemana üles teede ja tänavate ning kergliiklusteede kehv seisukord. Linnal tuleb investeerida sellesse, et jalakäijatel ja kergliiklejatel oleks siin mugav ja turvaline. See on kindlasti üks uue arengukava eesmärke. Oluliste sammudena näeme kergliiklusteede ülelinnalise võrgustiku arendamist ning selle eeldusena teemaplaneeringut ja arendamise kava.

TEEME TÖÖD selle nimel, et Viljandi muutuks veelgi jalakäija- ja jalgratturisõbralikumaks linnaks. Tähtsad on liiklusohutus ja tänapäevased ülekäigurajad. Meie prioriteet on koolide ja lasteaedadeni viivate kõnniteede korrastamine: tänavu panustame sellesse 144 912 eurot.

Linna kõnniteede kogupikkus on 108,3 kilomeetrit. Minul kui ühel suurimal jala käival viljandlasel on hing rahul. Asjad liiguvad õiges suunas: kõnniteede ja ülekäiguradade seisukorra parandamiseks kasutame tänavu ligi 400 000 eurot, mullusest neli korda enam. Ülekäiguraja ehitus jõuab lõpuni Männimäel Riia maanteel Jaani lihapoe juures, Jakobsoni kooli juures ning Uue ja Kooli tänava ristmikul. See on meie panus ohutumasse kooliaasta algusesse.

Kahe esimesena mainitud töö puhul sain ka ise kaasa aidata riigieelarve regionaalse investeeringu, niinimetatud katuserahaga.

Tänavate korrastamise vajadus on suur ja töö kulukas: ühe kilomeetri kapitaalne korrastamine maksab miljon kuni poolteist miljonit eurot. Viljandis on 179 tänavat kogupikkusega 98,6 kilomeetrit. Esmajärjekorras vajavad rekonstrueerimist ja uuendamist peatänavad: Uus tänav on kavas aastal 2021, Tallinna tänav aastal 2023. Olen endiselt seda meelt, et vajalik on riigi panus, investeeringud sellesse taristusse.

Lisaks eurorahale saime mullu miljon eurot Pärnu maantee viimase 900 meetri kapitaalseks uuendamiseks, seda meie koalitsioonipoliitikute töö tulemusena riigi tasandil. Tööd lõpevad sügisel. Tuleval aastal ­ootab ees ülisuur kesklinna avaliku ruumi ajakohastamise töö. Suurt tähelepanu ja suurt summat nõuab parkimine: kesklinnas, tulevase veekeskuse juures ja elurajoonides.

LAPSED, NOORED ja haridus on meile tähtsad. Koolid oleme teinud korda. Paalalinna kool ja selle ümbrus on täielikult uuenenud, see lõpetabki esimese ringi. Jätkub koolistaadionide rekonstrueerimine. Järg on lasteaedade käes. Põhjalikult uueneb Krõllipesa lasteaia Mängupesa õppehoone, ees ootavad Karlssoni ja Krõlli õppehoone. Tasuta koolitoit tuli meil ühe esimesena Eestis. Nüüd anname tasuta hommikusöögi linna lasteaedades.

Ühe väärtusena näevad meie inimesed rohelist Viljandit. Kavandame haljastu ja rohevõrgustiku teemaplaneeringu koostamist, ellu peab jõudma haljastu arengukava aastateks 2019–2030.

KÕIGE OLULISEM on senise protsessi juures olnud elanike kaasamine ja kaasatulek. Sajad inimesed on osalenud dokumentide kokkupanemises, panustanud on väga erinevate alade asjatundjad ja linna arengust huvitatud viljandlased. Tänan neid kõiki. Koos muudame oma linna hubasemaks ja kodusemaks. Viljandi linna arengudokumentide eelnõud leiab aadressilt www.viljandi.ee.

Tagasi üles