Jõulukuu annab ka varjupaigas tunda

Karl-Eduard Salumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki jõulukuul käib loomade varjupaigas palju huvilisi, on kasside äramahutamisega raskusi.
Ehkki jõulukuul käib loomade varjupaigas palju huvilisi, on kasside äramahutamisega raskusi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ehkki detsembris tuleb Varjupaikade mittetulundusühingu juhi Triinu Priksi sõnul tänavalt palju loomi üles korjata, on aasta lõpp varjupaigas siiski rõõmustav aeg.

«Detsember on ikka olnud töörohke kuu,» tõdes Priks ning lisas, et praegu käib iga päev Viljandi varjupaigas isegi kaks rühmatäit lapsi, kes loomadega tutvust teevad. Sealjuures tuuakse asukatele toitu ja muud vajalikku, nii et nende ninaesine on tavapärasest parem ja nad saavad jõulukuu erilisusest osa.

Hädas loomi on palju

Seda, kas detsembris ka rohkem kasse ja koeri koju viiakse, ei osanud Triinu Priks kindlalt öelda, kuid suuri erinevusi ülejäänud kuudega ta seni täheldanud pole. Tagaselja kinkimiseks looma varjupaigast ei anta, kõik osalised peavad ise kohale tulema ja koera või kassi eest hoolitsemise lepingule alla kirjutama.

Küll aga on jõulukuul nagu teistelgi külmematel kuudel tulnud palju neljajalgseid tänavalt päästa. November oli Triinu Priksi ütlemist mööda lausa rekordiline. Nagu ikka, pole koeri varjupaigas palju ja vähemasti pooli neist tuleb omanik kiiresti otsima, kuid kasse on saja jagu ning nende mahutamisvõimalusi napilt.

«Kasside probleem on lõputu. Ma arvan, et isegi siis, kui suudaksime tuhat kassi vastu võtta, poleks seda piisavalt,» lausus Priks.

Kaks ühingut ühinesid

See, kelle poole linnakodanik hädas oleva looma puhul saaks pöörduda, oleneb varjupaiga juhi selgitust mööda olukorrast. Kui kodulooma omanik on kolinud ja neljajalgse sõbra maha jätnud, on tegemist seadusrikkumisega ja sellega tegeleb politsei. Kui aga omanik on lihtsalt ükskõikne ega kanna oma looma eest hoolt, tuleks asja ajada omavalitsuse kaudu.

Oma töö tõhustamiseks ühines Viljandis, Pärnus, Võrus, Valgas ja Virumaal loomade varjupaika pidav Varjupaikade mittetulundusühing äsja mittetulundusühinguga Pesaleidja, kes korraldab tänavalt üles korjatud loomadele asenduskodu leidmist.

Triinu Priks tõdes, et hädas olevate loomadega tegelevate organisatsioonide killustatus tekitab raskusi. «Näiteks Tallinnas tuleb kadunud looma otsida kuuest asutusest, aga sageli inimesed üldse ei teagi, et neid nii palju on,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles