Bakter rikkus suve lõpuks Paala järve suplusvee

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Paala järve rannas lehvib kolmapäevast saadik punane lipp, mis näitab, et vette ei tasu minna.
Paala järve rannas lehvib kolmapäevast saadik punane lipp, mis näitab, et vette ei tasu minna. Foto: Marko Saarm

Paala järve ääres korda pidav rannavalvur tõmbas kolmapäeval vardasse punase lipu, sest enterokokibakterite hulk oli ületanud inimesele sobilikku piirnormi kaks korda.

Olukorra avastas terviseamet oma graafikujärgse proovivõtuga eelmise nädala teisipäeval, 6. augustil ja edastas pärast tulemuste selgumist info 8. augustil Viljandi linnavalitsusele. Rannas korda pidav turvafirma G4S sai linnavalitsuse haldusalas olevalt spordikeskuselt info kätte selle nädala kolmapäeval, 14. augustil. 

Soole enterokokibakteri näitajate norm on terviseameti andmeil kuni 100 ühikut 100 milliliitri kohta, kuid Paala järves oli see 200. Viljandi järve vesi oli samal ajal normis, näiduks 44. Kolibakterite näit oli normis mõlemas järves.

Kõht võib lahti minna

Terviseameti Lõuna regionaalosakonna vaneminspektor Kaja Laursoo selgitas, et soole enterokokid ja kolibakterid on levinud bakterid, kes elavad inimese soolestikus.

«Et need bakterid võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatorid vees fekaalse reostuse määramiseks,» ütles ta. «Mida suurem on nende sisaldus vees, seda suurem on tõenäosus, et vees võib olla ka tõvestavaid mikroorganisme. Sellist vett pole soovitatav alla neelata, rohkem on ohustatud just nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. Võib tekkida kõhulahtisus.»

Laursoo sõnul võisid enterokokibakterite piirnormi ületamise põhjuseks olla suured sajud, mis kandsid tänavatele kogunenud mustuse järve. Uus veeproov on terviseametil kavas Paala järvest võtta augusti viimasel dekaadil.

Kui kaua läheb aega, et kõnealune näitaja Paala järves lubatud tasemele alaneks, sõltub Laursoo jutu järgi samuti ilmast. Ametlik suplushooaeg, mil Viljandi ja Paala järve ääres on rannavalve, saab läbi augusti viimase päevaga.

«Kui Viljandis hoovihmad jätkuvad, on võimalik, et sel suplushooajal olukord ei paranegi,» märkis ta ja lisas, et pealegi näitab proov vaid hetkeseisu ning kui siis on kõik korras, võib järgmise suure sajuga olukord taas muutuda.

Kuhu takerdus info?

Miks aga kulus ligi nädal, enne kui terviseameti saadetud e-kiri kõnealuse proovi asjus rannavalveni jõudis? 

Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar ütles, et terviseamet saatis e-kirja 8. augustil Viljandi linnavalitsuse halduses olevale Viljandi spordikeskusele ning igaks juhuks korduskirja veel 12. augustil. 

Turvafirma G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja ütles, et  spordikeskuselt tuli kiri 14. augustil ja kohe samal päeval tõmbas valvur punase lipu Paala järve ääres vardasse.

Viljandi linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Johan-Kristjan Konovalov ütles, et terviseamet oli saatnud kirja spordikeskuse juhataja Mati Jürissoni e-posti aadressile, kuid juhataja on puhkusel. Konovalovi sõnul sai linnavalitsus Paala järve halvast veenäidust teadlikuks, kui terviseamet oli 14. augustil saatnud e-kirja linnavalitsuse ja tervisekeskuse üldaadressil, teatades, et Paala järve veest tuleb võtta peatselt teine proov.

«Selliseid veekvaliteedi kõikumisi on Viljandi järvedes ka varasematel aastatel ette tulnud ning alati on näitajad juba õige pea normi piiresse naasnud. Seega pole tegemist millegi ennekuulmatuga,» lisas Konovalov. «Mis puudutab viivitust laboritulemuste kättesaamise ja hoiatava info väljapanemise vahel, siis siin on tegemist spordikeskuse ja terviseameti vahelise kommunikatsioonitõrkega. Õpime sellest olukorrast, et edaspidi viivitusi ei tekiks.»

Dušš pärast ujumist

Nagu nentis turvafirma G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja, näitab Paala järve rannas lehviv punane lipp, et seal ei soovitata ujuda. «Viljandi järve veega on see-eest kõik korras. Jahedamaks läinud vesi suplejaid suurt ei sega. Randa ja suplema tullakse alati, kui on soe ja päikeseline ilm, ning jäetakse tulemata, kui kallab vihma,» rääkis ta.

Eile keskpäeval oli veetemperatuur nii Paala kui Viljandi järves 18 kraadi. Raja ütles, et lõppeva suve kõige kõrgem veetemperatuur oli Paala järves 26 kraadi, mis mõõdeti 8., 9. ja 21. juunil. Viljandi järve soojuse maksimumiks jäi 24 kraadi 8., 20. ja 21. juunil ning 28. juulil.

Kui varasematel aastatel on Viljandi järves suplejad aeg-ajalt kurtnud nahalööbe ja sügeluse üle, siis nüüd ütles Raja, et vähemasti tänavu pole rannalised sellise murega valvurite poole pöördunud. 

«Eks organismi tundlikkus ole inimestel erinev,» lausus ta. «Soovitatav on pärast ujumist duši all käia, et lööbeid ja sügelusi vältida. Samuti võib sügelust esile kutsuda kokkupuude vetikatega, seega tasuks eelistada suplemist seal, kus vetikaid on vähem.»

Viimati ei vastanud Paala järve vesi terviseameti seatud normidele 2016. aasta 3. augustil, mil kolibakteri näitaja oli 1490, norm on kuni 1000.

Viljandi järve vesi on vastanud terviseameti seatud normidele vähemasti 2012. aasta kevadest saadik, veel kaugema aja kohta neid näitusid ameti kodulehe tabelisse kantud ei ole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles