Vee ääres ettevaatlikumalt, härrased!

Päästjatel tuleb kahetsusväärselt sageli järjekordset uppunut otsida.

FOTO: Toomas Huik (Postimees)

ÜHEL KUUMAL juulikuu lõpu päeval võisime Delfi uudistest lugeda, et öösel kell 3.40 toodi Harjumaal Anija vallas asuvast tiigist välja uppunud 57-aastane mees. Õhtul kell 19.20 leiti Narvas Väike-Karjääri järvest uppununa 51-aastane mees, kell 19.28 toodi aga Tartus Anne kanalist välja 62-aastane mees, kelle elu ei õnnestunud päästa.

Viimase nelja aastaga pole Eestis uppumiste arv vähenenud, kuid ajavahemikul 1998–2018 on uppunuid siiski järjest vähemaks jäänud. Põhjus on ilmselt päästeameti ja teiste selle teemaga tegelevate organisatsioonide tubli töö: suurem selgitus- ja teavitustöö ning tõhusam järelevalve. Kuhu suunata jõupingutuste teravik, et uppunute arv veelgi väheneks?

KÕIGEPEALT TORKAB SILMA, et aastad pole vennad ja uppumiste arv kõigub. Mehi upub märgatavalt rohkem kui naisi: vaid neljandik uppunutest on naised. Statistikast küll ei selgu, kas naised oskavad meestest paremini ujuda, käivad vähem ujumas või on ettevaatlikumad (näiteks ei kalasta õhukesel jääl), kuid uppumiste arvu vähendamiseks on kindlasti otstarbekas tegeleda eriti meestega. Uppumise põhjus võib olla õnnetus, enesetapp, rünne, osa neist jääb ka ebaselgeks. Enamasti on uppumine õnnetus, muudel põhjustel tuleb seda ette keskmiselt seitsmel protsendil juhtumitest. Ennetuses on seega mõistlik pöörata erilist tähelepanu õnnetuste ärahoidmisele.

Uppumiste arv ei ole vähenenud kõikides vanuserühmades võrdselt. Ajavahemikul 1998–2018 on uppumiste koguarv vähenenud 2,9 korda: kuni 17-aastaste seas 8,7 korda, 18–39-aastaste seas 3,3 korda, 40–64-aastaste seas 3,8 korda ning vähemalt 65-aastaste seas 1,1 korda.

1998. aastal oli vähemalt 65-aastaseid seitse protsenti kõigist uppunutest, aastal 2018 oli see arv aga 45 protsenti. Seega on ennetustöös põhjust pöörata tähelepanu vanemaealistele inimestele. 1998. aastal oli uppunu keskmine vanus 43 aastat, 2018. aastal 56 aastat.

HOOLIMATA üldarvu vähene­misest upub Eestis siiski endiselt palju inimesi. Statistika ütleb, et ennetustöös on põhjust pöörata suuremat tähelepanu vanematele meestele. Tähelepanu muudele uppumisega seotud teemadele ei tohi muidugi väheneda. Lapsed peavad saama koolist oskuse hästi ujuda ja oma võimeid targalt hinnata.

Tagasi üles