Filmiarvustus. Loomulikud loomad ja inimlikud tunded

Väikest Simbat tutvustatakse loomade kuningriigi alamatele. Foto: Forum Cinemas

Kui «Lõvikuninga» multikas 1994. aastal välja tuli, oli see tõeline hitt. Mina olin tolleks ajaks küll just parasjagu nii vana, et huvi pakkusid juba pisut täiskasvanulikumad tegevused, aga kultuslikke hetki uhkest animafilmist mäletan ikkagi. No kas või seda, kuidas šamaanpärdik pisikese Simba kaljunukil seistes kätel kõrgele tõstab, et alla kogunenud loomad oma tulevast valitsejat kummardada saaksid.

Loomulikult jäid kõrvu kumisema «Lõvikuninga» muusikalised numbrid. Võtame või Elton Johni kullaprooviga popphiti «Circle of Life» või aastate jooksul sadu kaverdamisi välja teeninud hea tuju laulu «Lion Sleeps Tonight». Vaevalt jõuab too pala kuulaja kõrvus paar takti kõlada, kui huulilt juba kohustuslik «awimmawee» kostab. Ja isegi kui «Lõvikuninga» süžeeliin kohe meelde tulla ei taha, siis veidrakõlaline sõnapaar «hakuna matata» paneb kindlasti kellukese helisema.