Viljandi vajab ratturite ohutuse tagamiseks pikaajalisi plaane

Urmas Suik

FOTO: Erakogu

Viimased uudised Rakveres asuva Aqva spaa koostööst Viljandi linnavõimuga annavad lootust, et Viljandis on võimalik kaugeleulatuvalt linna arengut planeerida. Olles pikemat aega ühel või teisel moel linnavalitsusega suhelnud, on mul olnud võimalus selle tööorganite tegevust jälgida.

Ujumisvõimaluste loomisest linlastele ja linna külalistele on kogu uue iseseisvusaja vältel saanud omamoodi järjejutt. Seni on taganud linnarahvale elementaarsed võimalused ujumiseks Jakobsoni kooli ujula. Enamat on linnakodanikud otsinud mujalt, Viljandist 100 kilomeetri raadiuses. Veekeskust on Viljandi linnas peaaegu kõik võimule pürgijad enne valimisi rahvale lubanud.

Tunnistagem, et lubadusteks on need seni mitmesugustel põhjustel jäänud. Siit moraal, poliitikute lubadustesse enne valimisi ei tasu väga tõsiselt suhtuda. Kui hääled koos, hakkab reegleid kehtestama igapäevarutiin. Loodetavasti saab sel korral pikk järjejutt õnneliku lõpu.

Aga jätkem see lugu õnnelikku lõppu ootama ja võtkem käsile teine, mitte vähem tähtis lahendusi ootav probleem. Nagu eespool öeldud, on mul olnud võimalus osaleda mitmes linnavalitsuse organis. Viljandi linnavolikogu majanduskomisjoni töös on üks oluline teema olnud linnaliikluse korraldamine. Kord on linnavõim muutnud parkimise kesklinnas tasuliseks, oleme näinud linnas parkimiskontrolli ja korrarikkujate trahvimist. Kunagi olid linnas lühikest aega isegi parkimisautomaadid. Nüüd on need pildilt kadunud.

Linnavõimu on tugevasti abistanud Viljandi Tarbijate Ühistu, kes laseb oma territooriumi parkimiseks tasuta kasutada. Oleme kuulnud kavatsusest rajada parkimismajad. Praegu me väga häid plaane kesklinnas parkimise korraldamise kohta kuulnud ei ole. Eelmise linnavõimu plaan rajada ujula kesklinna oleks tõenäoliselt tekitanud parkimises enneolematu kaose. Linnatänavaid on muudetud ühesuunaliseks, siis jälle kahesuunaliseks, on olnud kuulda mõne tänava liiklussuuna muutmisest. Linnakodanike ettepanekutesse liikluskorralduse muutmise kohta linnavõim väga tõsiselt ei suhtu. Üsna tavaline vastus on, et seda arutatakse komisjonis, ja sinna need lood hääbuvad.

Enamasti on liiklusteemaliste arutelude teema liiklemine autoga. Majanduskomisjoni on sel teemal arutlema kutsutud ka politsei esindajaid. Linna kasutuses oleva napi rahaga on eri tänavalõike üsna kapitaalselt remonditud. Suures plaanis näevad remonditud lõigud, eriti Planeedi ja Pargi tänava piirkond, head välja. Haljastus, mis tööde käigus tehtud, on kiiduväärt.

Mis tegemata on jäänud, on jalgrattaliikluse korraldamine Vaksali tänava piikonnas. Mul on olnud korduvalt võimalus eri komisjonide istungitel küsida linnajuhtide arenguplaanide kohta. Vastused on ähmased, õigemini on vastus olemas küll: plaane ei ole. Kui plaane ei ole, siis ega suuri muutusi lähiajal oodata ei ole ka.

Jutuks on olnud Paalalinna piiril Auto-Moto kaupluse ees olev parkla ja Jakobsoni tänava ning Valuoja puiestee ristmik. Jäätisekohvik Paala järve ääres on populaarne, väärib tunnustamist, aga lahendatud on see ülepeakaela.

Tekitatud on liiklusohtlik olukord Valuoja puiesteelt välja sõitjaile. Kohviku ees parkivad autod piiravad vaadet, ristmikule väljasõit järve poolt on paras katsumus. Teisel pool parklat Kantreküla poole olnuks kohvikule oluliselt soodsam asukoht nii autoliikluse seisukohast kui ka klientide liikumise seisukohast. Proovisime komisjonis arutada, vastuseks kuulsime, peab arutama. Järsku ongi probleem selles, et ei ole pikaajalisi plaane?

Ehk oleks aeg jalgratturite elu korrastamiseks Viljandi linnas, kuni teed-tänavad kauges tulevikus uuendatud saavad. Ehk tuleks luua mingisugune süsteem, kas või linnaosade kaupa. Praegu käib kõik isevoolu teed.

Mõned sõidavad sõiduteel, mõned kõnniteel, kusjuures kahel pool sõiduteed on enamasti tühjad kõnniteed. Mõned jalakäijad seal liiguvad, aga ehk võiks ühe poole kõnniteest kuulutada rajaks, kus eelise saavad jalakäijate ees ratturid. Tõsi on see, et ega see väga tavapärane ole. Aga miks me ei võiks sel teemal mõtteid vahetada?

Mugav vastus on, et ei saa, raha ei ole või et keegi ei tee nii. Mittetegemiseks võib alati põhjuseid leida. Mugav on lasta asjadel vanaviisi lohiseda. Mul on olnud võimalus viimase viieteistkümne aasta jooksul jälgida muutusi Viljandi sõpruslinnas Valmieras ja näha, kuidas seal on jalgrattaliiklus lahendatud. Jalgratturid autode vahel ei seikle. Jalgratturid ja jalakäijad saavad kergliiklusteedel omavahel suurepäraselt hakkama. Seal on linnavõim erinevalt Viljandist korra majja löönud.

Niisiis, lugupeetavad valijatelt mandaadi saanud linnaisad, aeg on hakata mõtlema pikemas perspektiivis. Loodetavasti saame enne järgmisi valimisi kuulda, kuidas jalgratturid autode vahelt turvalisemasse tsooni suunatakse.

Olemasolev linnaelu juhtimise kord ei taga järjepidavust. Valijate soovil linnajuhi hoovad haaranud poliitikule on poliitilised ambitsioonid esikohal, linnaelu järjepidevus kaob tavaliselt kusagile ähmasesse määramatusesse. Ehk peaks linnaelu majandusjuhil olema poliitiliselt sõltumatu isiku staatus? Ühest poliitilisest aselinnapeast linnapea asendamiseks peaks piisama, majanduselu juhtigu spetsialistid? Kogutud hääled ei taga majanduslikku kompetentsust.

Tagasi üles