N, 8.12.2022

GALERII. Pärsti järvel treenisid oskusi karvased elupäästjad

Priscilla Õmblus
GALERII. Pärsti järvel treenisid oskusi karvased elupäästjad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

«Nad on väga edevad ja neile meeldib, kui neile plaksutatakse,» ütles Hiie Paas, viidates tublile hiiglaslikule neljajalgsele, kes oma nelja käpa mootoriga Pärsti järvelt päästepaati parajasti kaldale tiris. «Tulge julgelt lähemale, koerad on sõbralikud!» hõikas ta tulijatele.

Laupäeval õnnestus loomasõpradel osa saada olukorrast, kuhu keegi tegelikult vabatahtlikult sattuda ei soovi. Pärsti järvel tegid vetelpäästekoerad trenni: see oli üks osa Võistre puhkekeskusesse kogunenud neljakäpaliste laagrist.

Oma oskusi demonstreerisid kolm Newfoundlandi koera ja üks leonberger koos koolitajatega. «Vetelpäästekoeri on kolme tõugu ning neile on emapiimaga kaasa antud instinkt päästa,» tutvustas Paas. «Kui suur loom läheb vette, aga ei tea, mida seal teha, siis on pahasti,» nentis ta.

Karvased päästjad nautisid vesist treeningut ning näha sai ka paari kaunist "veepommi".
Karvased päästjad nautisid vesist treeningut ning näha sai ka paari kaunist "veepommi". Foto: Marko Saarm

Tõu eripära on koolitaja sõnul nende vetthülgav kasukas, lestad ja käpaliikuvus. «Nende kasukad on kolmekihilised ja vetthülgavad. Vesi jookseb karva pealt maha,» selgitas ta. Niisamuti on vetelpäästekoertel varvaste vahel lestad, mis aitavad vees kiiremini liikuda. «Ka käpaliikuvus on neil teine kui tavakoertel, käpad ulatuvad kerega ühele kõrgusele. Ja neid võib sabast sikutada, sest see on teistsuguse ja tugevama ehitusega,» lisas ta.

Kuna vetelpäästekoerte õpe on elupõhine, siis tuleb neid pidevalt treenida. Ikka selleks, et instinktidest oleks rohkem kasu kui kahju. «Päästja seisukohast on koer mootor. Kui on uppumisjuhtum, siis koer ei lähe kunagi üksi,» õpetas Paas.

Esimene ülesanne oligi tublil neljajalgsel elupäästjal tuua peidetud kannatanu paadi tagant veest välja. Sellega sai must karvane elupäästja ilusti hakkama, tuues kannatanu kõige lähemasse kaldasse. «Koer toob kannatanu visuaalselt kõige lähemasse kaldasse.»

Ülesandeid jagus teisigi, kord võeti abiks päästepaat ja ujumisrõngas. «Kuna päästa tuleb pidevalt sama nägu, siis vanemad koerad vaatavad küll juba, et kes see käskis sul sinna minna …» muigas koolitaja. Ent sellegi poolest täidavad nad käsku ja saavad oma tööga hakkama.

«Kuulekust on neil palju: tuleb alluda nii vees kui kaldal,» lisas ta. Veendusime selles isegi: «prr-i» peale raputati ka kaldas kasukad kuivaks.

Märksõnad
Tagasi üles