Voodimärgamine on väikese lapse suur mure
TÄNA TÄHISTATAKSE kogu maailmas voodimärgamise päeva. Voodimärgamine (kasutatakse ka mõisteid öine uriinipidamatus või enurees) on kontrollimatu uneaegne uriinileke, mis on lapseeas palju sagedasem probleem, kui arvatakse.
Uuringud on näidanud, et neljandik nelja-aastastest lastest märgab vahetevahel voodit. Seitsmendal eluaastal esineb öist voodimärgamist viiel kuni kümnel protsendil lastest ja kümnendaks eluaastaks on enureesi esinemissagedus viis protsenti. Aasta jooksul õpib oma urineerimist kontrollima ligikaudu 15 protsenti voodimärgajatest.
Voodimärgamine on paljudele peredele tabuteema, millest rääkida ei taheta, kuid selle emotsionaalne mõju lapsele ja perekonnale võib olla märkimisväärne. Enureetikute seas tehtud arvukad uuringud on näidanud, et neil lastel esineb piinlikkustunnet ja ärevust, samuti võib enesehinnang langeda. Enureesi esinemine mõjutab laste elukvaliteeti ja edukust koolis.
Voodimärgamise põhjuste selgitamisega tuleks hakata tegelema viiendast eluaastast. Üksikuid voodimärgamise episoode esineb selles vanuses enamikul lastel, kuid enureesist saab rääkida, kui laps märgab voodit vähemalt kaks korda nädalas ja see on kestnud vähemalt kolm kuud.
Enureesi tekkepõhjused on erinevad. Näiteks mängib suurt rolli pärilikkus: kui mõlemal vanemal on lapseeas olnud öine enurees, avaldub see pere lastel ligikaudu 77 protsendil juhtudest, ühe vanema enureesi korral 44 protsendil juhtudest. 15 protsendil lastest võib enurees avalduda ka siis, kui vanematel ei ole seda esinenud.
Enureesiga lapsed on enamasti väga sügava unega ja neid ei ärata täitunud kusepõis ega ka voodisse urineerimine. Uuringud on selgitanud, et osal enureesiga lastest toodab organism öösel suures koguses uriini, mis ületab kusepõie mahtu. See on omakorda tingitud antidiureetilise hormooni (ADH) ebapiisavast öisest eritumisest.
Oma osa on siin ka lapse vedeliku tarbimise harjumustel: kui laps tarbib hommikul ja koolipäeva jooksul vähe vedelikku, siis jõuab ta koju janusena ning joob suurema osa päevasest vajalikust vedelikukogusest suhteliselt lühikese aja jooksul, mis jääb koolist naasmise ja magamamineku vahele.
Enureesi puhul soovitan pöörduda esmalt perearsti poole, kes aitab põhjused välja selgitada ning nõu anda, kas laps vajab ravi.
ENUREESI RAVI alustamise eesmärk on vähendada lapse häbitunnet ja ärevust ning lapsevanematel frustratsiooni. Pereliikmed, kellel lapseeas on olnud uriinipidamatus, peaksid oma kogemust lapsega jagama ja teda moraalselt toetama.
Voodimärgamise ravis on näidanud positiivset tulemust alarmaparaadi ja mõningate ravimite kasutamine. Öise enureesi aktiivravi ei soovitata alustada enne kuuendat eluaastat.
Viiendal eluaastal võiks ravi alustada uroteraapiaga, mis on alati suunatud vanemale ja lapsele koos. Ravi olulised komponendid on positiivne suhtumine ning «kuivale» olekule orienteeritud motiveerimine. Selle ravimeetodi tähtis element on lapse premeerimine kuivade ööde eest.
Enureesiga lapsi aitab lapsevanemate hooliv ja kannatlik suhtumine, karistusel ei ole ravis mingit rolli.
ENUREES ON väikese lapse suur mure, tänapäeval ei tohiks aga ükski laps oma murega üksi jääda. Kuigi suur osa lastest saavutab uriini kontinentsi (voodimärgamisest hoidumise – toimetus) iseeneslikult, on erinevate ravimeetoditega võimalik seda protsessi kiirendada.
Voodimärgamine pole lapse süü. Tähtis on probleemist rääkida ja arstiga nõu pidada.