Loodus läbi fotosilma. Vaata lähikaadreid nõtkest metsisest!

Emane metsis on isasest tunduvalt pisem ning tagasihoidlikuma sulestikuga. Foto: Ülar Mändmets

Loodusesõber Ülar Mändmets kohtus Soomaal seigeldes ilusa metsisekanaga, kes tema rõõmuks oma sulestiku õige puhevile ajas.

Kui peamiselt musta sulestikuga metsisekukk kaalub 4–5 kilogrammi, siis ookrikirju metsisekana on märksa väiksem, kaaludes vaid  1,5–2 kilogrammi.

Vikipeedia andmetel on metsis levinud Euraasia metsavööndis ja mägimetsades Hispaaniast ja Prantsusmaast kuni Leena jõgikonnani Siberis. Leviku põhjapiir ulatub teisele poole polaarjoont ja lõunapiir Sloveenia ja Lõuna-Uuralini. Eestis on see lind levinud kogu mandriosas sobivates elupaikades.

Metsise põhilised elupaigad on vanad männikud. Eriti sobivad talle rabaservades, rabasaartel ja rabade läheduses paiknevad raieküpsed metsad, kuid linde kohtab sageli ka puisrabades ning mustikametsades.

Nii nagu suurem osa kanalistest, on ka metsised polügaamsed. Metsiste pulmamängud kestavad tavaliselt märtsi keskpaigast mai alguseni. Hilisõhtul lendavad vanad kuked valju tiivaplagina saatel mängupaika ja jäävad sobivatele puudele ööbima. Nooremad metsisekuked võitlevad oma territooriumi mänguplatsil välja tavaliselt alles kolmandaks eluaastaks ning võivad seni õnne proovida eri mängukohtades. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused.

Pärast kanade sisselendu laskuvad kuked maapinnale ning hakkavad seal kaklema. Tugevaimad isaslinnud paarituvad seejärel kanadega. Mõni kukk võib mängu ajal sattuda ekstaasi ja asuda valimatult ründama keda tahes – kas või metsatraktoreid. Niinimetatud hullud metsised on enamasti noored kuked, kes mängus löögile ei pääse, vahel võib hormonaalse tasakaalutuse esile kutsuda ka mängu pidev segamine või mängupaiga hävimine.

Metsise maapinnale kaabitud pesas võib olla 4–11 kreemikat muna. Pojad kooruvad juunis ning on võimelised juba nädalavanustena lendu tõusma.

Metsis sööb talvepoolaastal peamiselt männiokkaid, aga ka erinevate puude ja põõsaste pungi. Suvel laieneb dieet oluliselt valgurikkamate lehtede (näiteks haab ja paju) ning võrsete arvel. Metsiste pesakondi võib kõige sagedamini kohata mustika kasvukohtades, kus pojad toituvad esialgu mustikalehtedel elavatest putukavastsetest, hiljem ka mustika lehtedest ja marjadest.

Koreda toidu seedimise hõlbustamiseks on metsisel tarvis neelata väiksemaid kivikesi gastroliite. Selle kombe tõttu võib metsiseid sageli kohata kruusateedel.