Viljandis elav Epp Petrone ilmutas hiljuti kolmanda raamatu oma Ameerika-aastatest. Autori sõnul õpetas ookeanitagune elu talle kodanikujulgust, mida ta kavatseb edaspidi ka Viljandis kasutada.
Viljandi vanalinnas sündis raamat Ameerika kriisist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjastuse Petrone Print asutaja Epp Petrone raamat «Minu Ameerika 3» ilmus trükist käesoleva kuu algul. 400leheküljeline teos kannab alapealkirja «Kriis» ning see räägib Epp ja Justin Petrone perekonna ning kogu Ameerika Ühendriikide elust 2008. aastal. Sel ajal algas suur finantskriis.
«Viibisime suure osa sellest aastast Ameerikas ning ka meie pere elus juhtus siis huvitavaid ja dramaatilisi sündmusi, millest raamatus räägin,» kirjeldas Epp Petrone teost, mida esitletakse tuleva nädala reedel kell 17 Viljandis Rahva Raamatu kaupluses.
Kirjastuse staap on Viljandis
Autor jutustab eelkõige oma isiklikust elu, kuid enda ja lähedastega juhtunu kaudu teeb ta üldistusi kogu Ameerika ühiskonna kohta.
«Näiteks suri mu mehe Justini sugulane ja selles võib süüdistada Ameerikas kehtivat väga kehva tervisekindlustussüsteemi, õigemini süsteemitust,» nentis Epp Petrone.
Kuigi raamat jutustab Ameerikast, on see kirja pandud Viljandis. Epp Petrone on Viljandimaalt pärit ja oma perega kolis ta siia mullu suvel. «Kirjutasin seda raamatut kogu viimase aasta. Vahel, kui kodust või kontorist välja tahtsin saada, käisin isegi Viljandi kohvikus kirjutamas,» kõneles autor.
Praegu kasvab peres juba kolm last: seitsmeaastane Marta ja nelja-aastane Anna said kolm kuud tagasi väikese õe, kes kannab nime Maria. «Kolmas tütar sündis meie kodus Viljandi vanalinnas,» kõneles Epp Petrone.
Viljandi on muutunud ka kirjastuse Petrone Print staabiks. Iga paari nädala tagant sõidavad siia inimesed Tartust ja Tallinnast, et langetada otsuseid «Minu» sarja ja teiste raamatute ilmumise kohta.
Samas valutavad Petroned südant Viljandi vanalinna käekäigu pärast. «Mul on külaliste ja iseenda ees piinlik koduümbruse Munga ja Sepa tänava seisundi pärast,» tunnistas Epp Petrone. «Millised hiiglaslikud porilombid seal laiutavad! Kolm aastat tagasi poolenisti maha põlenud maja tuleks linnal sundvõõrandada ja näiteks mõne mittetulundusühingu kätte anda, sest on näha, et selle omanikud kokkuleppele ei jõua.»
Vanalinna ilme teeb muret
Petrone Print on pakkunud Viljandi linnavalitsusele annetusena munakive, et tuleval aastal Sepa ja Munga tänav korda tehtaks.
«Leidsin ühest ajalehest kuulutuse, kus pakutakse turuhinnast väiksema summa eest müügiks 50 tonni munakive, mis on kunagi Põhja-Eestis teena kasutusel olnud,» jutustas Epp Petrone. «Arvan, et kevadel ostame sealt mingi koguse ära ja annetame linnale sooviga, et nendega võiks parandada just kõnealuseid vanalinna tänavaid.»
Ta lisas, et kodanikualgatust ja julgust kohalikus elus kaasa rääkida õppis ta just Ameerikas elades.
Munga ja Sepa tänava seisukord leiab kajastamist ka Justin Petrone raamatus «Minu Eesti 3», mida kirjanikupaari teine pool hakkas kirjutama tänavu septembris. «Kirjutan seal palju oma ümbrusest ja Eesti ilmast,» tutvustas Justin Petrone.
Talle on avaldanud muljet Viljandi vanalinna puitmajad, nende huvitavad aknad ja sammaldunud katused. Ta on pead murdnud ka selle üle, kuhu võisid küll kaduda need munakivid, mis kunagi Petronede kodu ümbruses tänavaid katsid.
«Iga kord, kui meie tänava põlenud majast mööda kõnnin, tulevad mulle meelde mustvalged pildid, mis on tehtud pärast Ameerika kodusõda. Lõunaosariikide linnad nägid fotodel samasugused välja kui see vaatepilt,» nentis Justin Petrone.