Folki reklaamib vuntsidega kandlekeel

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helene Vetiku võidutöö. Lõpptulemus võib praegusest mõnevõrra erineda, kuid põhiline jääb samaks.
Helene Vetiku võidutöö. Lõpptulemus võib praegusest mõnevõrra erineda, kuid põhiline jääb samaks. Foto: Erakogu

Järgmise aasta Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduseks valiti 26 konkursile laekunud töö seast ürgset ja mehelikku vaimu väljendav logo, mille autor on graafiline disainer Helene Vetik.

Tallinnas elav ja töötav kunstnik on käinud festivali etnolaagris ning seal õpituga ka lavale esinema pääsenud.

«Möödunud aastal ma festivalil küll ei käinud, sest istusin kontoris ja tegin tööd, aga muidu olen püüdnud ikka kohale tulla,» rääkis Vetik. «Ma armastan muusikat väga.»
Folgi teemal tuli tal kunstnikukätt proovida esimest korda ning oma kinnitust mööda ei plaaninudki ta algul kujundusvõistlusel osaleda.

«Konkurssidel kipub alati kiireks minema, mulle aga meeldib oma tööd rahulikult teha. Siin jäi mulle aega siiski piisavalt,» selgitas Vetik. «Nägin vuntsidega kannelkeelt unes. Tõusin kohe üles ning joonistasin selle paberile. Jätsin ta mõneks ajaks seisma ja siis hakkasin arendama.»

Võidutööl on graafiliselt kujutatud kombinatsioon folgist, mehest ja häälest ning vuntsidele kui mehelikkuse sümbolile sekundeerib rahvapill kannel.

«Otsustasime selle kasuks, sest see oli kunstiliselt kõige ootamatum ja samas tuntud kujundiga julgelt mängiv töö,» selgitas festivali pealik Ando Kiviberg. «See töö eristus muudest selgelt. Võib öelda, et me isegi pisut pettusime, et osavõtjad on mehe laulust kuidagi väga ühekülgselt aru saanud: eri poosis pärani suuga meesterahva kujutisi oli palju.»

26.—29. juulini Viljandi lossimägedes ja südalinnas aset leidev juubelifestival kannab pealkirja «Mehe laul». Korraldajad soovivad esile tuua vanu laule, mis on meestele auasjaks ning mis sütitavad nii neid endid kui ka naisi ja lapsi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles