Mõniteist Halliste põhikooli kuuenda kuni üheksanda klassi õpilast käis uurimas, mida teha, et saada pärast selle kooli lõpetamist redelipulgale, mis tagab edukuse.
Halliste kooli õpilased turnivad karjääriredeli esimestel pulkadel
6. detsember 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inimene teeb peaaegu poole ajast tööd,» lausus Põltsamaa ametikooli direktori asetäitja õppetöö alal Tambet Valdma ja tõdes, et töö peab pakkuma meeldivaid elamusi. Kui hommikul mõtled, et jälle tuleb tööle minna, ja selles midagi rõõmustavat ei näe, on miskit mäda.
Hunt Kriimsilma karjäärimudel
«Tulge lähemale,» kutsus punase-mustakirjus flanellsärgis Tambet Valdma, kelle ametinimetus viitab küll kõrgele kohale, kuid välimuses peegeldub ametikoolile omane töömehelikkus. «Ma ise kutsetunde ei anna, aga olen olnud klassijuhataja,» viitas ta oma mitmele rollile ja lisas, et tänapäeval edukas olemiseks peabki pisut meenutama Hunt Kriimsilma, kel on üheksa ametit.
«Kokk, kokk, kokk, autotehnik, autotehnik, kodumajandus,» kõlasid õpilaste arvamused, mida nad kutsekoolis põhihariduse põhjal õppida võiksid. Poisid tahtsid ikka autotehnikuks ja tüdrukud kokaks.
Kuigi üheksa põhikooli lõpuklassi õpilase seas leidus ka neid, kes ihalesid Abja gümnaasiumisse, lausus direktor Merle Hüva, et enamikule sobib rohkem kutsekool.
«Kui just vanemad laste peal oma unistusi teoks ei hakka tegema,» ütles Hüva, märkides, et paljud on endiselt arvamusel, et kutsekoooli saadetakse need, kes mujale sisse ei saa.
Kuid asjalood on muutunud ning Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppeosakonna juhataja Helle Aunapi sõnul on tavaline, et pärast seal õppimist minnakse edasi maaülikooli.
«Sel juhul tuleb sooritada riigieksamid,» tähendas ta.
Kiusu pärast vale ala õppida ei maksa
Merle Hüva jutu järgi on Halliste põhikooli õpilastel isegi kergem kooli vahetada kui gümnaasiumiosaga kooli üheksandikel. «Ümberkaudsed gümnaasiumid ja kutsekoolid tutvustavad ennast meie õpilastele ja kutsuvad neid enda juurde,» selgitas Hüva. Nii on neil parem arusaamine, kuhu, miks ja kuidas edasi õppima minna.
Halliste põhikooli psühholoogi Hille Krusbergi sõnul võib ka kõige väiksem hobi anda märku, mis elukutse valida. «Tänapäeval pole enam nõnda, et kui oled üht ala õppinud, pannakse sind paika ja oledki 19 aastat lüpsja,» nentis ta, et alati on võimalus ümber mõelda, mida teha soovid.
«Kasutame ka uusi kiireid õppeviise,» demonstreeris Tambet Valdma noortele kuulajatele veebikeskkonnas multimeetrit, mida tarvitavad autotehnikud.
«Üks film aitab teinekord asjast paremini aru saada kui paks raamat. Vaatad filmi viie või kümne minutiga ära ja on ettekujutus olemas,» lõi ta lahti Youtube'i, kus ehitajad jõudsid kolme minutiga sarikapeoni. «Üldpilt selge!» rõõmustas Valdma.
Pärast arglikul sammul peetud ringkäiku Põltsamaa kooli õppehoonetes teatas kuuenda klassi piiga Anne Tammiste, et kui tema suureks saab, tuleb kindlasti siia.
Tambet Valdma rõhutas, et oma erialasoovis tuleb kindel olla. Näiteks tütrel ei maksa vaid ema või vanaema kiusamiseks autotehnikuks õppida. «Nad on ehk näinud filmi «Kiired ja vihased», kus on tüdrukud raja ääres, ja see tundub äge, aga erialast ei tea nad midagi,» nentis Valdma, et on pidanud mõnele sisseastujale ka ära ütlema. «Inglise keel peab hea olema,» jätkas ta, põhjendades, et auto erialal on paljud juhendid võõrkeelsed.
Selle lause peale patsutas Robert Reva kaastundlikult nöökides klassivend Taavi Tukki õlale.
See aga sõber Taavit ei morjendanud ja ta teatas mõne aja pärast, et tema tahab ikkagi autotehnikuks hakata ning niisugune karjääriõpe, nagu Halliste kool sellest aastast õppekavasse lükkis, on suureks abiks.
Esimene vaimustus läheb ruttu üle
Elus läbilöömise võimalusi tutvustav karjääriõppe tund aitab teha õige valiku, kuhu edasi minna. Eks meil kõigil ole ju vahel olnud tunne, et kusagil mujal on kindlasti parem ja lõbusam.
Kui pärast Põltsamaa ametikoolis käimist tundus see nii mõnelegi koolina, kus tahaks kangesti õppida, siis Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli värske saia lõhnalisest toiduainetööstusest välja astudes teatas üheksandik Eneli Koort, et tema tahaks õppida kokaks-kondiitriks, ja just Olustveres. «Põltsamaal ei tekkinud sellist head tunnet,» sõnas ta.
Ringkäik õpilaskodus kinnitas võimalust piljardikuule koksida ja koroonalitreid lüüa. Pärast põgusat kopsimist alumise korruse tubade uste taga leidis komandant ka avatud tube ja näitas magamisruume.
«Ma jääkski siia!» hüüatas kõige selle peale üheksandik Riin Joosing.
«Mõtle, kui kõik teised koolid on sama ilusad ja toredad, siis ei suudagi otsustada,» tõdes ta siiski, et esimese vaimustuse peale ei tasu veel lõplikku otsust teha.
Hille Krusbergi sõnutsi ongi oluline, et noored näeksid karjääriõpetuse tunnis erinevaid võimalusi ja teaksid, kus mida teha saab. Seepärast viidigi üheksa põhikoolilõpetajat kutsekoole uudistama ning vaadati Põltsamaa Felixis päris tööd.
Põltsamaalt ketšupit ei tule
Toiduainetööstuses tuli mütsi ja kinnastega kinni katta kõik ehted, et need mahla sisse ei satuks, saapad peita kilesussidesse ja selga tõmmata õhkõrnast riidest ühekordseks kasutuseks mõeldud keep. «Vaata, kui õhuke,» torkas üks koolilaps kohe sõrmed läbi varruka.
«Kõik asjad taskust välja, telefoni peab ka ära panema,» käskis Merle Hüva.
«Jah, kui ketšupi sisse kukub, siis on see Felixi võidutelefon,» naljatles Taavi Tukk direktorile vastu.
Varsti selgus, et seal ketšupit ei tehta. «Ega ole kunagi tehtudki,» täpsustas ekskursioonijuht. See tuleb kontserni Läti filiaalist. «Eestis valmivad mahlad ja smuutid, valged kastmed, salatikastmed ja majoneesid,» loetles ta. Degusteerimisruumis tuli välja, et kohaliku sortimendi hulka kuuluvad veel näiteks kurk ja kõrvits. «Aga «Pannikaste» enam mitte,» lausus ekskursioonijuht.
Veiniriiuli juures uuris üks üheksanda klassi noormees koolidirektorilt, milline vein tema meelest parim on.
Puiklemata vastas Merle Hüva, et auhindu on saanud Põltsamaa Tõmmu. Küsija klassivend Harald-Magnus Metsniin muigas, et nemad ju ei tea, nad on alaealised.
Kuigi veini joomiseks veel liiga noored, pole üheksandikud seda tuleviku planeerimiseks. «Tihti vanemad imestavad, kas tõesti nende laps mõtleb nii,» rääkis Hille Krusberg, et emad-isad ei teagi, kui realistlikult nende pojad ja tütred maailma suhtuvad, mistõttu tuleks elukutse valikul lähtuda eelkõige noore iseloomust, annetest ja huvidest.
«Ametit ei tohi valida sõbra mõjutusel,» täiendas Tambet Valdma Põltsamaa koolist. «Tollel võivad olla teised eeldused. Ikka endal tuleb asi läbi mõelda.»
Karjääritrepp paneb arutlema
«Mida me veel ootame? Siit saab üles ja alla,» ütles Taavi Tukk Olustvere kooli fuajees veidi segaduses Halliste põhikooli seltskonnale.
Ja tal oli õigus. Oma karjääri valides saab minna üles või alla ja teekond algab samast punktist.
Põltsamaa ametikooli parklast välja tuisanud universaalkerega tolmune Audi võis samuti olla tunnistus nii edust kui ebaedust. Seal võis istuda koolikohustuse eest linna peale plehku pistev poiss või hoopis tubli noor, kes jõudis õppimise kõrvalt kutsetöödki teha, mistap tal ongi auto, millega vabal ajal ringi rallida.
TUND
Karjääriõpetuse tunnis püütakse selgeks teha, millised on õpilase isiksuseomadused, ning leida talle sobivaimad elukutsed.
• Arendatakse õpilase võimet iseseisvalt otsuseid vastu võtta ning valmistatakse teda ette edukalt tööjõuturul osalemiseks, erinevate elurollide täitmiseks ja pidevõppeks.
• Võimaldab inimressurssi tööturul parimal viisil rakendada, viies noorte oskused ja huvid kokku töö- ja õppimisvõimalustega.
Allikas: põhikooli riiklik õppekava