Filmiarvustus. Vaikuses hõljuvad pead

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noh, jäämegi niimoodi jõllitama või? Silmadele puhkust andev välja suumitud kaader filmi sööklastseenist.
Noh, jäämegi niimoodi jõllitama või? Silmadele puhkust andev välja suumitud kaader filmi sööklastseenist. Foto: Forum Cinemas

Sellist kodumaiste filmide padusadu, nagu on olnud viimase aasta sees, ei mäletata vist Pärnumaa karujahist saati. Rahad on peale tõmmatud ja tulistatakse igast nurgast. Ausõna, nagu keegi oleks pärast teise päeva hommikusiidreid firma suvepäevadele paintball’i mehed kohale tellinud. Tegelikult on see muidugi tore, sest filme pole kunagi liiga palju.

Üks selline kaua tehtud kaunikene jõudis just kinolevisse.

Kui sõbrad kuulsid, et lähen Martti Helde filmi vaatama, vangutasid nad vaikides pead nagu isad, kes oma poja Vene keisririigile nekrutiks pidid andma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles