Karksi-Nuias tulid peole pärimushuvilised ja rahvamuusikud
24. märts 2019, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeva, 23. märtsi õhtul peeti Karksi-Nuia kultuurikeskuses pärimuspeo «Baltica» Viljandimaa eelpidu ning maakonna kapellide ja rahvamuusikute päev.
Viljandi maakonna folkloorikuraator ja Karksi-Nuia Kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu ütles, et ta jäi üritusega väga rahule.
«Tundsin rõõmu oma maja pärimuskandjatest ja külalistest. Väga meeldis, et sündmusest osa saama tuli päris palju asjahuvilisi, ka kaugemalt: Kõpust ja Pärnust,» lausus ta. «Eesti folkloorinõukoja teabejuht Annela Laaneots kirjutas mulle hommikul, et oli hea energiaga pidu ja imelised ülesastujad.»
Kannistu nentis, et väikest murekohta ta siiski märkas. Nimelt on tema sõnul maakonnas folklooriga tegelejaid üsna väheseks jäänud, laupäeval olid Viljandimaalt kohal ainult Karksi-Nuia ja Saarepeedi pärimusekandjad.
Baltimaade suurim ühine pärimuspidu «Baltica» toimub Eestis käesoleval aastal 29. maist kuni 2. juunini. Peakontsert peetakse 31. mai õhtul Tallinnas raekoja platsil.
Kannistu märkis, et «Baltica» on osa ülemaailmsest folklooriliikumisest ja ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele.
«Esile on tõstetud meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ning väärtused, mida need endas kannavad. «Baltica» tunnuseks on autentne sisu, pärimuse erinevate vormide sidumine ning folkloorirühmade ja üksikesitajate üle-eestiline kaasatus,» kõneles ta.
Rahvusvahelist festivali korraldab Eesti folkloorinõukoda, et saada ülevaadet, millega folkloorikollektiivid tegelevad ja milliseid kavasid nad on valmis tänavusel Tallinna pärimuspeo esitama, korraldavad folkloorikuraatorid maakondades eelpeod.
Selle aasta «Baltica» fookuses on kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel.
Kannistu ütles, et Viljandimaa rahvusvahelisel eelpeol osalesid Karksi Mokalaat, Saarepeedi rahvamuusika ansambel, Tiistelu, Anna Raudkatsi tantsuselts, folkloorirühm Dzine Lätist. Lisaks musitseerisid lõõtsal Rasmus Kadaja ja Julius Vilumets.
Karksi-Nuias jälgisid kollektiivide etteasteid folkloori eksperdid Sille Kapper, Janika Oras ja Marju Kõivupuu ning folkloorinõukoja teabejuht Annela Laaneots jäädvustas kõik videole.
«Samal ajal, kui eksperdid andsid kollektiivijuhtidele tagasisidet, mängis Viljandimaa ühendatud rahvamuusikaorkester Mait Reimanni juhendamisel Lõuna-Eesti memme-taadi peol maakonna kavas rahvamuusikalugusid,» rääkis Kannistu. «Orkestrisse kuulusid rahvamuusikaansamblid Pilistvere pillimehed, Karksi-Nuia Lustipill, Saarepeedi ja kapell Ukaas Uue-Karistest. Lisaks mängisid kõik ansamblid vabalt valitud lugusid ning saalis viibivad said jalga keerutada. Kõiki üllatas lätlaste kapell- kogu nende pool esitatud kava koosnes eesti keelsetest lauludest. Tore! Saime kaasa laulda, saime tantsida!»
Kannistu edastas kõigile osalistele tänusõnad, märkides eraldi, et Elle Järve keedetud Mulgi puder ja Popsi köögi Mulgi korbid said ülivõrdeliste kiituste osaliseks.