Junckeri fondist saab kasu üle 8000 Eesti ettevõtte

Katrin Höövelson Foto: Euroopa Komisjon

EUROOPA LIIDU ühtne siseturg annab Eesti ettevõtjale võimaluse pakkuda oma tooteid ja teenuseid ligi 500 miljonile inimesele. Tarbijale seevastu tähendab ühtne turg suuremat kaubavalikut, tagades samal ajal ühtsed tarbijakaitsenormid, tootestandardid ja keskkonnaeeskirjad. Digitaalne ühtne turg toetab e-kaubanduse arengut ja avardab veebis kauplemise võimalusi.

Aus ja õiglane konkurents innustab ettevõtjat pakkuma parimat kvaliteeti ja innovaatilisi lahendusi ning parimat hinda oma tootele või teenusele. Seevastu ebaaus konkurents hinnakokkulepete, turu jagamise või turupositsiooni ärakasutamise kujul piirab uute tulijate turule sisenemist ja moonutab turu toimimist.

Seetõttu kehtib Euroopa Liidu ühtsel turul põhimõte, et kõikidel ettevõtjatel on võrdsed tegutsemistingimused ja eduvõimalused. Aastakümneid liidus kehtinud konkurentsieeskirjad tagavad selle, et kõik ühtsel turul tegutsevad ettevõtjad järgivad samu eeskirju, olenemata sellest, kas tegemist on suure või väikese ettevõttega või millisest maailma paigast see pärit on.

IGA SEITSMES töökoht Euroopas ja iga viies töökoht Eestis on seotud ekspordiga väljapoole Euroopa Liitu. Ekspordivõimaluste avardamine nii liidu sees kui väljaspool annab ettevõttele paremad ärivõimalused ning toetab töökohtade loomist ja säilimist. Euroopa Liidu roll on pidada muude maailma riikidega läbirääkimisi meie ettevõtjatele kasulike kaubanduslepingute sõlmimiseks, mis vähendaksid tollitariife ja kaubanduspiiranguid ning soodustaksid investeeringuid. Euroopa ühised kaubanduslepingud aitavad eelkõige just väikeettevõtjaid, kelle ekspordivõimalusi piiravad sageli keerulised kaubanduseeskirjad ja kõrged tollitariifid.

Euroopa Liit on sõlminud toimivad kaubanduslepingud 71 riigiga. Hiljuti jõustunud kaubanduslepingute hulka kuuluvad näiteks Jaapaniga sõlmitud majanduspartnerlusleping ning majandus- ja kaubandusleping Kanadaga. Mõlemad lepped on olulised ka Eestile: Kanadasse ekspordib kaupa 90 Eesti ettevõtet ja Jaapanisse koguni 122 ettevõtet, kelle ekspordikulud tänu kaubanduslepetele märgatavalt vähenevad. Samuti avavad need lepped rohkem uksi neile ettevõtetele, kes oma ekspordiplaane alles teevad.

EESTI ON VIIMASE 15 aasta jooksul saanud kasutada Euroopa Liidu tõuketoetusi, millest üle miljardi euro on läinud ettevõtluse ja innovatsiooni arendamiseks. Tulevikusuund on aga see, et ettevõtluse valdkonnas liigutakse toetuste jagamise asemel järjest enam laenu- ja garantiiskeemide ning muude finantsinstrumentide poole.

Väikesel või kiiresti areneval ettevõttel on sageli keeruline leida oma äriidee elluviimiseks või laienemisplaanide teostamiseks vajalikku rahastust. Põhjus on tihti laenu saamiseks sobiva tagatisvara puudumine või siis on tegemist väga uuendusliku ja innovaatilise äriideega, mille riskitase on liiga kõrge.

Sellises olukorras tuleb ettevõtjale appi Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ehk niinimetatud Junckeri fond, mis pakub ettevõtluslaenudele lisatagatist ja loob nii parema juurdepääsu rahastusele. Pangad saavad tänu Euroopa Liidu lisatagatisele pakkuda ettevõtjatele paindlikumaid laenutingimusi ning rahastada ka selliseid innovaatilisi investeerimisplaane, mida tavatingimustel peetakse liiga riskantseks. Junckeri fondi toel laenu saavad ettevõtted võivad seda kasutada näiteks tegevuse laiendamiseks, eksporditurgudele minemiseks või tootmisprotsessi digiteerimiseks ja automatiseerimiseks.

Eesti ettevõtjad on Junckeri fondi võimalusi juba edukalt kasutanud. Eesti majanduse suurust arvestades oleme fondi toel tehtud investeeringute mahu poolest Euroopa Liidus teisel kohal. Junckeri fondi abil on Eestis rahastatud 158 miljoni euro ulatuses projekte, mis toob kaasa rohkem kui 1,3 miljardi euro väärtuses koguinvesteeringuid. Ühtekokku peaks Eestis Junckeri fondist kasu saama üle 8000 ettevõtte, kel on tänu sellele paremad äriprojektide rahastamise võimalused.

Samadel teemadel räägitakse kõigile avatud aruteluõhtul «Kuidas kaitsta kohalikku ettevõtjat üleeuroopalises konkurentsis?» 21. märtsil kell 16.30 Viljandi Lennukitehases. ERR-i korrespondendi Mirjam Nutovi juhtimisel vestlevad seal Katrin Höövelson, Viljandi Akna ja Ukse hankejuht Rain Hüva ning KredExi ettevõtlusdivisjoni juht Jarmo Liiver. Arutelu saab jälgida otseülekande vahendusel ka Sakala veebis ning Euroopa Komisjoni Eesti esinduse Facebooki lehel.