Ehitussektor on hoogu maha võtmas

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Foto: Toomas Huik

KUIGI EELMISEL AASTAL aeglustus Eestis tehtud ehitustööde mahukasv 21 protsendini, oli see endiselt väga tugev kasv ning ehitustööde maht ületas 2007. aasta tipu. Ehitusmahu kasvu aeglustumine tuli rajatiste arvelt – kui hooneehituse kasv kiirenes 24 protsendini, siis rajatiste ehituse kasv aeglustus 15 protsendini. Seda aga peamiselt 2017. aasta järsult kõrgele tõusnud ehitusmahu baasefekti tõttu. Üldjoontes vastas ehituse mahukasvu muutus ootustele.

Kasutusse lubatud uute eluruumide arv suurenes möödunud aastal aastases võrdluses 10 protsenti. Kuigi uute eluruumide kasutuslubade arv on veel väiksem kui 2007. aasta tipus, siis ehituspinna järgi ületab see tollast taset. Eluruumide ehituslubade arv aga vähenes kümnendiku võrra. Selle põhjuseks oli 2017. aasta kõrge võrdlusbaas, kui ehituslubade arv kasvas väga kiiresti, samuti müügis olevate korterite suurenenud laojääk.

EESTI EHITUSETTEVÕTETE kindlustunne on veel jätkuvalt tugev, kuid see on 2017. aasta keskpaiga tipust veidi nõrgenenud. Tööjõupuudus ehituses möödunud aastal süvenes. Isegi hoolimata sellest, et möödunud aastal tuli ehitusse välismaalt tööle palju inimesi. Tööjõupuudus on muutunud üha tõsisemaks ehitustegevust piiravaks teguriks.

Eesti ehitusettevõtete välismaal tehtud tööde mahu osakaal on viimase kahe aastaga langenud. Möödunud aastal oli see kuus, kuid 2016. aastal näiteks 11 protsenti.

Soomes, Rootsis ja Norras on hooneehitustööde mahukasvud aeglustunud. Ka Lätis aeglustus hooneehituse kasv möödunud aasta teisel poolel. Samas algas Lätis ja Leedus ehituse kasvutsükkel veidi hiljem kui Eestis, rääkimata Põhjamaadest. Ehitustegevuse kasvu aeglustumine meie lähiriikides mõjutab ka Eesti ehitusettevõtete käibekasvu väljavaadet.

KUIGI EESTI TARBIJATE kindlustunne on veel kõrge, nõrgenes möödunud aasta sügisel järsult nende kindlustunne uue eluaseme soetamiseks. Arvatavasti olid selle taga meedias sagenenud jutud võimalikust majanduskriisist ja intressitõusust.

Eluasemelaenude aluseks olev kuuekuuline Euribor on küll tasapisi tõusma hakanud, kuid see on marginaalne muutus. Meie hinnangul tõstab Euroopa Keskpank oma baasintressimäära esimest korda alles järgmise aasta esimeses kvartalis ning Euribor peaks praeguse prognoosi järgi jääma lähiaastatel võrdlemisi madalaks.

Rajatiste ehitusmahu väljavaade on paljuski seotud valitsussektori investeeringutega, mille kasv on aeglustunud. Enamike erakondade valimisprogrammides on aga lubatud suuremahulisi taristuehitusi lähiaastateks. Peatselt käivitub ka Rail Balticu ehitus. Samas tuleks arvestada, et praegu kasutatakse valitsussektori investeeringutes ligikaudu pooles ulatuses välisvahendeid, mis Euroopa Liidu uue eelarveperioodi ajal Eesti jaoks vähenevad.

EESTI VALITSUSSEKTORI investeeringute osakaal sisemajanduse kogutoodangust on liidu kõrgeim ning need stimuleerivad meie majandust tugevasti. Kuna Eesti välisnõudlus on nõrgenemas ning see piirab ka Eesti majanduskasvu, toetaks seda tugevam ehitus. Samas on tööjõupuudus Eestis väga suur ning liialt suure osa tööjõu paigutumine ehitusse suurendaks pingeid muudes tegevusalades.

Eelmise aasta esimese kolme kvartali jooksul oli ehitussektori osakaal Eesti majanduskasvus ligikaudu kolmandik. Kuigi palgakasv püsib lähiajal kiire ja elanike kindlustunne on tugev, aeglustub ehitustööde mahukasv tasapisi. Samas peaksid ehitusettevõtete tööde mahud ja käive tugevad püsima.