Viljandi vallavanem: spaahotelli arendajad tegid hea pakkumise

Viljandi vallavanem Alar Karu peab spaahotelli arendajate veekeskuse ehitamist pakkumist heaks ning on seda meelt, et linn ja vald peaksid selle vastu võtma. Fotol on Viljandi valla esindajad, kes osalevad ujulateenuse hankekonkursi läbirääkimistel. Foto: Elmo Riig

"Mina arvan, et see on hea pakkumine, kui ainult mehed ise sõna peaks ja teeks," hindas Viljandi vallavanem Alar Karu kolmapäeva õhtul vallavolikogu ees Rakvere Aqva Spa omanike pakkumist Viljandi veekeskuse ehitamiseks.

Vallavanem selgitas volinikele, et esimesel kokkusaamisel räägiti peamiselt teemal, kes peaks ehitama veekeskuse ja spaahotellini sooja-, vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning rajama parkla. Kui kalliks need ehitused lähevad, pole praegu teada.

Alar Karu teadmise kohaselt oleks soojatootja Esro valmis kohe ja oma kulul rajama soojatorustiku. Sobiva suurusega puhta vee torustik on spaahotelliks kavandatud kinnistu lähedal olemas ning küsimusi tekitab kanalisatsiooni- ja sajuveetorustiku rajamine, mis võib maksma minna kuni 100 000 eurot.

Samuti on küsimus parklas, milleks arendaja tahab linnalt maad saada. Karu andmetel kavatseb spaahotelli omanik oma krundi otsast otsani täis ehitada ning parklaks tal enam ruumi ei jää. "Mulle jäi tunne, et Aqva on nõus parkla ise oma rahaga ära ehitama, kui linn seda hiljem ise ülal peaks," lisas ta.

Viljandi linnapea Madis Timpson selgitas, et pakkumises oli öeldud, et torustik ja parkla tuleks rajada linnal, kuid selle töö hinda ei osanud ta öelda. "Koguneme komisjoniga järgmisel nädalal, et seda teemat arutada," lisas ta.

Plussina tõi Karu välja, et arendusprojekti saavad linn ja vald enne ehituse algust ise kinnitada ning see välistaks võimaluse, et arendaja tuleb jutuga, et soovib spaad rajada mitmes osas. Siis võiks vallavanema meelest tekkida oht, et tehakse valmis ujula ning ülejäänu jäetakse ootele. Et arendaja oleks lubadustega ka rahaliselt seotud, peavad nad jätma linnale ja vallale 100 000 eurot deposiiti, mille saavad tagasi, kui keskus on valmis.

Karu rõhutas mitmel korral, et tegemist on hea pakkumisega ning tasub vaid loota, et pakkumise teinud ettevõtjad vaid sõna peaksid.

Pärast pakkumistulemuste selgumist tekitas palju küsimusi ujumisteenuse hind. Kui linnavalitsuses eeldati, et arendaja küsib kõige rohkem 300 000 eurot aastas, siis tegelik pakkumine on 450 000 eurot aastas. Leping kehtiks kümneks aastaks ja maksaks kokku 4,5 miljonit eurot.

Kohustus jaguneks linna ja valla vahel selliselt, et linn maksaks 243 000 ja vald 207 000 eurot. Praegu maksab linn oma laste ujumise ning Jakobsoni koolis asuva ujula ülalpidamise eest ligi 90 000 eurot aastas, Viljandi vallal kulub laste ujumistundidele ligi 5000 eurot aastas.

Viljandi vallavanema hinnangul on Rakvere ettevõtjate pakkumine ka rahaliselt hea. Ta tõi näiteks äsja valminud Suure-Jaani tervisekoja, mis läks maksma umbes 4,5 miljonit eurot.

Viljandi vallavolikogu liige ja Põhja-Sakala valla ametnik Kalevi Kaur täpsustas volikogu liikmetele, et nimetatud summast 1,5 miljonit eurot kulus samas majas asuva perearsti- ja tervisekeskuse rajamiseks.

Karu oli seda meelt, et spaahotelli kavandajate küsitud summa ei ole Viljandi vallale koormav, ning ta oli oma volikogu liikmete peale kindel, et nemad oleksid valmis seda vasu võtma. "Viljandi linna puhul on mul hirm, sest juba hankele minek tuli väga nappide häältega," nentis ta.

Viljandi linna ja valla esindajatest koosnev komisjon ning Rakvere Aqva Spa esindajad kogunevad läbirääkimistele märtsis.