Hendrik Agur hakkab Tallinnas supergümnaasiumi rajama

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hendrik Agur
Hendrik Agur Foto: Erakogu

Karksi kandist pärinev ja Pollis suvilat pidav, Karksi lennupäevade ja Halliste orelifestivaliga tuntust kogunud Hendrik Agur teatas oma Facebooki kontol, et on 2019. aasta algusest kutsutud ja seatud haridus- ja teadusministeeriumis ametisse, et rajada Tallinna uued koolid või uue kooli –riigigümnaasiumid või ühe riigigümnaasiumi, mis paikneb linna eri osades: kesklinnas, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas.

Milline täpselt uus kool tuleb, ei ole veel kokku lepitud ning selle kallal töö käibki. Teada on see, et uus kool haarab aastatest 2022 ja 2023 enda alla suure osa Tallinna gümnaasiumiharidusest ja jätab paljudele tänastele täistsüklikoolidele võimaluse keskenduda tugevale põhiharidusele.

Ta kirjutas veel järgmist: „Siinkohal jätan täpsustamata loodava kooli planeeritava õpilaste arvu, aga see saab olema üle 3000. Uue kooli loomise aluseks on hea koostöö Tallinna linna, teiste koolide ja riigiasutustega. Aga samuti kogukonna kaasamine, ärksate ja pühendunud inimeste tiimi toomine ja hea nõu kuulamine. Kokkuvõttes ei ole ju tähtis, kellele kool kuulub, et kas koolipidajaks on linn või riik. Tähtis on see, et need õpilased kes uues koolis õppima hakkavad, on meie oma lapsed, noored inimesed, kes peavad saama väga hea hariduse, et olla homne Eesti riigi ehitaja ja arendaja, hoolas kodanik, tulevane hea ema ja isa oma lastele, et tagada Eesti areng ja kestvus. Aga uus kool peab saama maailma parim – Eesti rahva kestvuse põhiväärtusi kandev, kuid ka neid, mis annavad noorele kaasa tänapäeva maailma ees seisvate ülesannete mõtestamis-, lahendamis-, kohanemisvõime- ja suhtlusoskused. Innovatsioon, parim hariduspraktika ning kultuuriliselt küpseks ja heaks inimeseks saamine on lõimitud ühiseks noore inimese haridustee osaks, millest saab igapäevane norm. Allapoole seda latti seada ei tohi. Sellele keskendumegi.

Paralleelselt kooli rajamise planeerimise, mitmete läbirääkimiste ja kohtumistega olen võtnud jaanuari esimeste nädalate ülesandeks tutvuda kõikide Eesti riigigümnaasiumidega, mida on tänaseks kokku 17, vt https://www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-keskharidus/keskharidus#riigigymn. Kuulata ära iga kooli lugu ning saada teada, kuidas on kulgenud kooli loomine või ümberkorraldamine, kuidas õppekava arendus ja igapäevane koolielu. Et õppida ja saada soovitusi ning häid mõtted uue kooli rajamisel. Annan jooksvalt ka ülevaadet oma ringreisist Eesti riigigümnaasiumides."

Seda postitust Postimehele kommenteerides tõdes haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et Gustav Adolfi gümnaasiumi endise direktori, nüüd haridus- ja teadusministeeriumis Tallinna riigigümnaasiumide rajaja ametikohal töötava Hendrik Aguri idee luua Tallinna 3000 õpilasega gümnaasium on Aguri isiklik ja väga julge nägemus.  

Samas leidis minister, loomulikult peaks tulevikus riigigümnaasiumide eeliseid pakkuma ka Eesti pealinna õpilastele. Repsi sõnul on haridus- ja teadusministeerium pidanud Tallinna linnavalitsusega pikalt riigigümnaasiumide loomise üle läbirääkimisi, samuti on esialgsed kokkulepped sõlmitud, kuid õpilaste täpne arv ja edasised sammud on alles tulevikuküsimus. «Kindlasti ei saa riigigümnaasium(id) asendada enamikku Tallinna gümnaasiumidest, kus viimases kooliastmes õpib pea 9000 õpilast. Küll on sellisel kujul puhas gümnaasium pealinnas uuenduslik,» märkis Reps.

Linn esitab oma koolivõrgu korrastamise kava ministeeriumile 1. oktoobriks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles