Üldiselt meeldib viljandlastele end defineerida kui üle keskmise kultuurilembesi tegelasi. Kui jutt folgifestivali, Ugala teatri või kultuuriakadeemia poole tüürib, saavad siinsed kodanikud ju uhkusega selja sirgu lükata. Paraku on selline patriootlikkus suuresti võltslehvitamine. Kui targutatakse omavahel, jääb kõlama hoopis arvamus, et elatakse pommiaugus, kus midagi tõeliselt toredat ja vahvat ei toimu.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele