Teatrigaleriis näeb sadat lapivaipa
20. november 2018, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novembris on Ugala Teatrigaleriis välja pandud 100 lapivaipa, mis on loodud pühendusega Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Teatrigalerii pakub oma ruumi- ja valguserohkuses võimaluse tööde ilul mõjule pääseda.
Näituse tõi Ugalasse majakunstnik Eve Valper, kelle hinnangul kõnetab lapitöötegu ja tekstiil väga paljusid Viljandi inimesi, sest igaühel on sellega mingeid olmelisi kokkupuuteid.
Näituse "Minu Eesti täna" algatus pärineb Meremäe käsitööseltsi Meroos eestvedajalt Sirje Paklerilt. Koos Vastseliina käsitööühingu juhi Ilme Aimuga kutsusid nad Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud lapivaipasid õmblema kõiki Eesti käsitöötegijaid ja üldse kõiki huvilisi. Kuu aja jooksul registreerus ettevõtmiseks rohkem kui sada vabatahtlikku, kelle seas on kutselisi käsitöölisi, harrastusõmblejaid, käsitööõpetajaid, õpilasi ja on ka neid, kellele see oli esimene lapitöö.
Igale loojale anti võimalus tõlgendada näituse pealkirja oma soovi kohaselt ja rääkida oma lugu Eestist, kasutades värve, mustreid, materjale ja tehnikaid. Tõlgendustest annavad aimu autorite pandud pealkirjad, samas jääb vaatajale suur vabadus tõlgendada tekil kujutatut ise.
Eve Valper hindab ettevõtmise puhul eriti seda, kuidas see väärtustab iga vabatahtlikku, kes tahtis teha 100-aastasele Eesti Vabariigile kingitust, ja selle ühe inimese pilku oma maale.
"Tekid on eksponeeritud galeriiseinal ühe suure vaibana, sest kõigi inimese pilgud moodustavad kokku ühe pildi, mis on kirjususest hoolimata harmooniline tervik. Imetledes iga käsitöölise loomingut eraldi, jätkub vaatamist ja kaasamõtlemist kauemaks," selgitas Valper.
Ugala teatel valmib näituse kataloog, kus on iga tekiõmbleja lugu ja vaip koos.
"Lõpuks hakkavad need 100 meetrit ilu ja kodumaa-armastust seisma Eesti Rahva Muuseumis," rääkis teatri turundus- ja avalike suhete juht Mari Nurk. "Näituse eestvedajate mõte oli, et kunagi saja aasta pärast võib lapselaps vaadata oma esivanema lapitööd ja mõelda, kuidas tema vanaema nägi ja mõistis oma maad."