Kuidas hea tujuga nälga surra

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühes otsas ussike, teises otsas lollike,» ütleks mõni. Tõepoolest, turult kala osta on lihtsam ja soodsam. Aga omad võlud on ka konksu leotamisel.
«Ühes otsas ussike, teises otsas lollike,» ütleks mõni. Tõepoolest, turult kala osta on lihtsam ja soodsam. Aga omad võlud on ka konksu leotamisel. Foto: Marko Saarm

Kinkida mehele õng pidavat olema kõvasti jätkusuutlikum plaan kui kostitada teda värske kalapurakaga.

Ometi saab moodsas maailmas põhiõiguseks peetav täiskõhutunne tihtilugu saavutatud just püüdjate, tootjate, töötlejate ja teenindajate ühispingutuse tulemusena. Kala on justkui võluväel meie toidulaual ja vanaisa kingitud õng kõduneb kuurinurgas. Aga mis saab siis, kui ühel kenal päeval tuleb kõht iseenese tarkusega täis saada?

Eks poisikesena saanud seda va konksuleotamist praktiseeritud küll. Samas tuleb tunnistada, et aastatega on täiesti ära ununenud see lapselik rõõm, mida tekitasid memme tikripõõsaste alt vihmausside kaevamine või õngekorgi tantsust sündinud sillerdavad veerõngad. Õnneks on veel tegelasi, kes pole võtnud vaevaks suureks kasvada ning passivad veealust elu poisiliku hasardiga hallide ninakarvade kiuste.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles