Muusika ja Mulgi mustrid

Laseriga väljalõigatud Mulgi mustrid annavad Olev Vaiksaare lõõtsadele oma näo. Pildil on kõige esimene pill, mille ta valmis meisterdas. Foto: Üllar Priks

Olev Vaiksaar on kuldsete kätega mees: pole vist tööd, millega ta hakkama ei saaks. Täpsust, kannatlikkust ja vilunud liigutusi eeldab ka tema hobi. Kui ta on päevatöölt, kus ta juhib ­CNC-pinke, koju jõudnud, ei potsata ta teleka ette diivanile, vaid suundub oma töökotta lõõtspille meisterdama.

Karksi-Nuia külje all asub Kiini-Hansu talu, mis on Olev Vaiksaare ja tema pere pesa juba õige mitmendat põlve. Kui nõukogude aja lõppedes pidasid Vaiksaared kümme aastat ka päriselt põldu ja kasvatasid loomi, siis nüüd on talu lihtsalt kodu, kus saab tegelda kõigega, mis meeldib. Suvel pakutakse näiteks kodumajutust.

Lapsepõlve meenutades leiab Olev Vaiksaar, et paremat ei anna tahtagi. «Kolhoosiajal oli meil ikka mõni lehm ja lammas elamises. Koos õdedega sai karjas käidud. Mänguhoos läks mõnikord põhitegevus meelest kah. Lauakell oli kaasas ja selle järgi läksime õhtul koju. Sigadele korjasime põllult peedilehti ja raiusime neid kõvera rauaga suupäraseks. Kõik sellised lihtsamad talutööd olid selged,» räägib ta ning lisab, et vaba aeg möödus, nagu selle aja maapoisile kohane, väljas rahmeldades ja onne ehitades.