Tellijale
Endel Nirk ja kadunud Lenin. Ühe raamatu lugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõrva kirik-kammersaal on Ilmar Kõveriku korraldava käe all kujunenud kohaks, kus alati toimub midagi. Kui ta arvas, et oleks paras aeg rääkida pisut Henrik Visnapuust, kutsus ta minu kohale. Sisenedes jäi vasakule valge linaga kaetud laud. Sellel olid Mulgimaalt pärit ja Helme kalmistul viimse puhkepaiga leidnud Endel Nirgi eludaatumitega (1925–2018) foto ning tema raamatud, igaühest kahe-kolmene virnake.
Torkas silma, et oli ainult üks «Viron kirjallisuus» (Helsinki, 1986) – Eva Lille soome keelde tõlgitud «Eesti kirjandus», mis omal ajal palju kõneainet pakkus. Olin mitukümmend aastat soovinud seda raamatut omandada ja nii ma selle kohta härra Kõveriku käest küsisingi. Vastus oli, et nurga taga on kastid raamatutega, vaadaku ma ise, kas mul veab.