Lasteaedade soojustamise hinnad kerkivad taevasse. Riik appi ei tule

Männimäe lasteaia ehitus peaks lõppema detsembri keskel. Seni on töö läinud arvatust kolmandiku võrra kallimaks.

FOTO: Elmo Riig

Rahandusministeerium soovitab valdadel ja linnadel lasteaiad soojustamata jätta, kui see töö läheb ebamõistlikult kalliks, aga riigi toetuse suurendamist, nagu omavalitsused soovivad, ei pea võimalikuks.

Viljandi linnavalitsus võttis tänavu ette Männimäe lasteaia soojustamise ning esialgu kavandatud 800 000 euro asemel tuleb ehitajale maksta vähemalt 1,2 miljonit eurot. Linnapea Madis Timpsoni sõnul ei pruugi seegi summa veel lõplik olla, kuid riigilt saadav toetusraha ei suurene ning jääb 400 000 euro juurde.

Männimäe lasteaia ehituse kallinemine on aga tühine, kui võrrelda paljude teiste Eesti lasteaedade renoveerimise hinnatõusuga, milleks vallad või linnad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) heitgaaside müügi rahast toetust said.

Näiteks Harjumaa Saue valla kahe lasteaia rekonstrueerimine läheb hiljuti valminud projekti põhjal tehtud arvutuste kohaselt vähemalt kaks korda kallimaks ning nagu ütles vallavanem Andres Laisk rahvusringhäälingule, kulub soovitud energiatõhususe projekti tasateenimiseks ühe lasteaia puhul 63 aastat ja teise puhul lausa 127 aastat.

Ühisele rahataotlusele tuli eitav vastus

Et riigilt ehitushindade tõusu ja projekteerimisel ilmnenud lisatööde jaoks raha juurde küsida, tegid 17 Eesti valda ja linna rahandusministeeriumile ja KIK-ile ühise pöördumise. Vastuseks tuli üsna lakooniline ei.

Ministeeriumi omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik kirjutas, et toetuse suurendamine pole võimalik, ning soovitas hoolikalt kaaluda, kas renoveerimine on ikka hädavajalik ja mõistlik, kui ehituse eelarve suureneb algsega võrreldes kolm või neli korda, nagu mõned omavalitsused on väitnud.

Madis Timpsoni seletusel on ehituse kallinemise põhjuseks üldine hinnatõus, aga Männimäe lasteaia puhul tuli linnavalitsusel nii mõnelgi korral kiirelt otsustada, kas teha ehitus odavamalt või mõistlikult. «Näiteks oli rahastamisreeglites, et sooja vee toru vahetamine on toetuseks kõlblik tegevus, aga külma vee toru vahetamine mitte. Oleks aga ebaloogiline jätta üks toru vahetamata,» rääkis linnapea.

Teine suur hinnatõusu põhjus, millega seisavad silmitsi eeskätt need omavalitsused, kus renoveerimisprojekt on alles valminud, seisneb tööde arvatust suuremas mahus. KIK-ilt raha saamiseks tuli esitada energiaaudit, mis kirjeldab nõutud energiataseme saavutamiseks vajalikke töid. Nüüd aga on omavalitsuste spetsialistid silmitsi probleemiga, et auditi põhjal ehituse hinna kohta tehtud järeldused olid vildakad ja tegelik tööde maht on tunduvalt suurem.

Koos Viljandi linnaga sai eelmise aasta suvel KIK-ilt lasteaia renoveerimiseks toetusraha Abja-Paluoja lasteaed. Mulgi vallavanema Peeter Rahneli sõnul pole ehitust alustatud ning plaan on lükatud järgmiseks aastaks.

Kaks lasteaeda tuleval aastal

Nii kasutab Mulgi vald ära toetusraha andja pakutud võimalust saada tööks ajapikendust. See pole aga Rahneli seletusel seotud töö arvatava kallinemise, vaid Abja-Paluoja perearstikeskuse kolimisega.

Nimelt asuvad perearstid praegu lasteaiaga ühe katuse all, kuid õige pea valmib tervisekeskus ja arstid lähevad sinna, vabanevad ruumid jäävad aga lasteaia kasutusse.

Rahneli väitel küsis vald toetusraha juurde, et remontida seni perearstide käsutuses olevat majaosa, kuid just põhjendusega, et tegu pole lasteaiaruumidega, jäeti vallavanema sõnul raha andmata. Nii tuleb summa leida vallal oma eelarvest, sest osa hoonet soojustamata jätta ei ole mõistlik.

Kuidas ehitus kulgema hakkab, selgub Rahneli sõnul siis, kui hinnapakkumised on vallavalitsusse jõudnud, praegu aga on pooleli projekteerimine.

Viljandis saab selle aasta lõpuks Männimäe lasteaia renoveerimine valmis ning järgmisel kevadel algab töö keset Männimäe elurajooni paiknevas Krõllipesa lasteaia Mängupesa õppehoones.

Selleks tööks sai linn ligi pool miljonit eurot toetust, aga praeguse hinnangu järgi peaks ise juurde panema vähemalt 3,5 miljonit eurot. Esialgu on eelarves selleks vaid 1,8 miljonit eurot ning lisaks tuleb osta veel mööbel, mis pole samuti odav.

«See on kõige suurem ja kõige halvemas seisus linna lasteaed ja vajab põhjalikku remonti,» hindas Madis Timpson. Projekti tegemine käib.

Lasteaedade uuendamiseks oli KIK-il võimalik eelmisel aastal välja jagada 13,4 miljonit eurot. Taotlusi esitasid vallad ja linnad kokku 14,3 miljoni euro eest. Lõpuks anti abiraha 12,1 miljonit eurot.

ABIRAHA

Viljandi linn ja Mulgi vald said lasteaedade renoveerimiseks kokku pisut rohkem kui miljon eurot.

  • Viljandi linn* – 915 000
  • Mulgi vald – 99 000

* Linn sai raha kahe lasteaia soojustamiseks


Allikad: keskkonnainvesteeringute keskus, Sakala
Tagasi üles