(Selgitus teisipäevases Sakalas ilmunud intervjuule «Terviseminister: sünnitusabi ei peaks olema kodu lähedal kättesaadav»)
Sünnitusabi jääb Viljandisse alles
10. oktoober 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALLKIRJASTASIN HILJUTI Viljandi haigla arengukava, kus on selgelt kirjas, et sünnitusabi Viljandis säilib. Kinnitan, et seisan selle eest, et Viljandi saaks uue haigla koos nüüdisaegse sünnitusosakonnaga ehk abi veelgi paremates tingimustes.
Viljandi haigla on taganud laia ringi teenuste kättesaadavuse kohapeal, arendanud välja Eestile unikaalsed teenused ning mõtleb aktiivselt kaasa selles, kuidas tulevikus patsiendi jaoks vajalikku abi veelgi paremini anda. Ministrina on mul kindlus, et ka uus haigla ja tervisekeskus teenivad kohalikke inimesi hästi.
Sakala intervjuusse on ekslikult sattunud mõte, justkui kõik sünnitajad peaksid keskustesse koonduma. Nii see ei ole. Ei ole mõeldav, et Eestis oleks vaid kaks sünnitusosakonda. Aga suurema riskiga sünnitajatele on vajalik tagada turvaline teenus haiglas, kus on arstid, aparatuur ja ööpäevaringne valmisolek kõigil juhtudel abi andmiseks. Ema ja lapse tervis on kõige tähtsamad ning siin ei ole arutelukohta.
Kodulähedased teenused on olulised. Riik investeerib lähiaastatel miljoneid eurosid, et luua üle riigi enam kui 50 tervisekeskust, kus perearsti ja -õe kõrval hakkavad tööle just ämmaemandad, füsioterapeut, koduõde ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teised spetsialistid. Tervisekeskused on enamikule inimestele esimene koht, kuhu oma tervisemurega pöörduda. Nii Sakalale antud intervjuus kui ka varem olen rõhutanud, et eriarstide vastuvõtud, erakorralise meditsiini osakond, hooldusravi ja muu selline peavad maakonna tasandil olemas olema.