Üks aasta hiljem. Milline on kõige õigem vald?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

«HALDUSREFORM on läbi kukkunud,» nentis Tuhalaane külavanem ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Viljandimaa eestvedaja Enn Sarv oma arvamusloos, mille Sakala kolmapäeval avaldas. Ega ma loost päris täpselt aru saanud, mis põhjusel reform läbi kukkus, aga selles olen ma aasta pärast valdade liitumist küll veendunud, et uute omavalitsuste tegevus on olnud väga erinev.

Kaks uut valda ehk Põhja-Sakala ja Viljandi vald saavutasid juba mõnda aega tagasi traditsioonilise omavalitsuse töökorralduse, milles juhtimine käib teemade kaupa. Samal ajal tundub, et Mulgi valla piirkondi ei seo omavahel muu kui vallavolikogu ja vallavanem. Valla juhtimises hoitakse Lõuna-Viljandimaal kõvasti kinni põhimõttest, et iga regioon toimetab ise ning keskjuhtimist on nii vähe kui võimalik.

HILJUTI PIDIN valdadelt uurima, kui palju nad maksavad sel aastal õpilaste bussiga kooli ja koju sõidu eest. Kui Viljandi ja Põhja-Sakala vallas oli vastus ühe telefonikõne kaugusel, siis Mulgi valda tuli teha kolm kõnet (tegelikult oleks pidanud tegema isegi neli, aga ma eeldasin, et Mõisakülas lähevad lapsed kooli ja koju jala).

Igas Mulgi valla osas, mis varem oli omaette omavalitsus, oli oma raamatupidaja või majandusametnik, kes teadis just seda summat, mis tema kandis õpilaste sõidu peale kulub. Ja selleski teadmises olid valdade varasemaid töömeetodeid arvestades erinevused: ühes piirkonnas teati, kui palju raha kulub, teises aga, kui palju on raha eelarves alles.

Samasuguseid juhtumeid, et ühe teema kohta on valda tarvis teha mitu kõnet, et saada teada, kuidas on lood omavalitsuses tervikuna, on Sakalal sel aastal ette tulnud mitu korda. Septembris näiteks kajastasin Sudiste küla krossiraja ümber kujunenud olukorda ning vallavanem Peeter Rahnel rõhutas, et selle teema lahendus peab tulema Karksi piirkonna juristilt.

Kõlas, justkui oleks see karistus juristile selle eest, et ta on Karksi piirkonnas. Ometi on vallas ametis neli juristi. Valla üldine huvi võiks olla, et keeruline teema leiaks lahenduse ruttu ja võimalikult professionaalselt, ning kaugelt vaadates tundub loogiline, et selleks pannakse kõik juristid ühiselt tööle.

Et Mulgi valda millegagi võrrelda, võtame ette ka maakonna teises otsas oleva Põhja-Sakala valla. Suure-Jaanis asuvast vallamajast saab küsija küll infot nii Kõo kui Kõpu kohta, aga kiirel ja konkreetsel liitmisel on jälle teine häda. Põhja-Sakala vallas on hakanud juhtuma see, mida olen ajakirjanikuna täheldanud varasemategi ühinemiste korral, kui kokku on saanud tugev keskus ja hajaasustusega tagamaa. Raha hakkab kiiresti koonduma keskusesse ja see hakkab arenema ääremaa arvelt. Seda kurdavad Põhja-Sakala vallavõimu suurimad oponendid juba avalikult.

Ehk siis kindlalt ja ühiselt toimiva valla oht on investeeringute ja inimeste koondumine keskusesse. Samas piirkondliku autonoomia säilitanud vallas ei pruugi inimene üldse mõista, kas haldusreform midagi muutis. Ehk vaid seda, et endise vallavanema või linnapea asemel tuleb nüüd häda korral kõnetada piirkonna juhti. Kahel juhul kolmest on ka inimene sama.

Kas haldusreform on läbi kukkunud? Seda on vist küll võimatu öelda.

Kogukondade sulandamine on keeruline igas suures vallas, sest kuidas sa paned ühtselt hingama näiteks Ramsi ja Kolga-Jaani, kui nende vahele jääb peaaegu 50 kilomeetrit. Kõrvalt vaadates tundub, et see sulandamine on kõige paremini õnnestunud Põhja-Sakala vallal, kelle ametliku Facebooki lehega on liitunud peaaegu poolteist tuhat inimest ning selle kaudu jagatakse kiiret infot igas valla nurgas elavatele inimestele.

Viljandi vallas on olukord kehvem, sest valla leheküljega liitunuid on pisut üle 600. Samas on võrdluseks vana Tarvastu valla leht, millel on 2200 jälgijat. Valla ametlik leht töötab aktiivselt ning inimesed näevad, kus on vallajuhid käinud ja mida teinud.

Mulgi valla Facebooki lehel on 400 jälgijat ning viimane postitus annab seal teada koolide avaaktustest. Samal ajal on Mulgi valla Karksi piirkonna lehel, milles antakse kiiresti teavet eelkõige Karksi ümbruses sündiva kohta, 1400 jälgijat.

Olgu öeldud, et Viljandi linna Facebooki seina jälgib üle 14 000 inimese.

Kui olen oma Abja ja Karksi piirkonna tuttavatega rääkinud, on mulle tundunud, et selline vastasseis neile isegi meeldib. Aastaid arenesid just need kaks valda maakonnas väga kiires tempos ehk seetõttu, et nad omavahel konkureerisid. See konkurents pole kuhugi kadunud. Lihtsalt pisut keeruline on teineteist üle trumbata ühise eelarve korral.

KOKKUVÕTTEKS võib öelda, et haldusreformi on maakonna eri otstes käsitletud väga erinevalt. Põhjas on tõepoolest täheldatavad üheks sulandumine ja juhtimise efektiivistumine ning sellega on kaasnenud ääremaastumise oht. Lõunas on piirkonnad säilitanud endise autonoomsuse ja otsustamisõiguse, aga juhtimiskulude vähenemisest ja suurema kogukonna tekkimisest pole üldse mõtet rääkida.

Mis on õige ja mis parem, ei oska tõenäoliselt keegi öelda, aga enamasti on parem ikka seal, kus meid ei ole.

Tagasi üles