Viljandisse jõudis jõulupuu

Kraana tõstis jõulukuuse teiste puulatvade kõrgusele, nii et autoga kodu poole sõitnud perepoeg nägi juba mõne kilomeetri kauguselt, et kuuske on tuldud ära viima. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile ennelõunal jõudis Viljandisse Vabaduse platsile selleaastane jõulupuu, mis osutus oodatust kõrgemaks.

Kui omanik pakkus puu kõrguseks 15 meetrit, siis kraanamees mõõtis linnas poolteise meetri sügavusse auku torgatud jõulupuu pikkuseks 17 meetrit 20 sentimeetrit.
Esimesel advendil süüdatakse puul jõulutuled ja see jääb linna jaanuari keskpaigani.

Puu istutas peremees

Eilseni kasvas puu Pruuside koduõuel Viljandist 13 kilomeetri kaugusel Metskülas. Jupp maad üle põlve ulatuvalt kännult, mis pärast kuuse mahavõtmist järele jäi, võis kokku lugeda 43 aastaringi.

«Sealt alt juurte lähedalt tuleb seitse juurde,» lausus peremees Leonhard Pruus ja lisas, et oli puu kunagi metsast toonud koos mitme teise kuusega.

Neist teistest on tänaseks alles jäänud vaid madalad kännud. «Näe, siin tee ääres pole esimesest sedagi järel,» viipas perenaine Mai Pruus heki äärde.

«Olen juba selles eas, et otsin valgust ja avarust,» jutustas perenaine, kust kuuse jõulupuuks andmise mõte tuli.

Kui Veolia Keskkonnateenustest tulnud töömees ronis nagu orav kuuse otsa, mis oli alt paari meetri ulatuses oks­test puhtaks lõigatud, et need piirdehekki ei mataks, lausus Mai Pruus mõtlikult, et nagu oma lapse annaks ära. «Kurb ikka.»

Läbi hallase hommiku kostis pragin, kui mõni oksaraag ronija jalge all murdus.

Tüvi kinnitati koormarihmaga kraanakonksu külge ning kui mees kuuse otsast alla ragistas, võttis teine mootorsae ja lõi selle kuusetüvesse.

Kostis mootorimürin ja siis vali raksatus.

Kuusk kerkis keereldes õhku. Tema ringleva hoo peatasid töömeeste käed ja kraana tõstis puu kõrgele elektriliinide kohale, et liigutada see üle nende heinamaale traktori järelhaagisele.

«Nii pisike paistis ta seal õhus,» lausus Võhma poolt tulnud perepoeg Meelis, kui 2,7tonnise kuuse juurde jõudis.

Nii see kuusk tuli

Kuuse kinnitamiseks olid Veolia meeskonnal kaasas koormarihmad ja rull traati.

Mehed ronisid pikali pandud puu hõlma, nii et ainult kollased ja oranžid kombinesooniosad tumeroheliste okste vahelt vilksatasid, ning sidusid vastu maad olevad oksad kõrgemale. Puu ei tohtinud kruusateel või linnatänavatel sõites oma ilmet kaotada.

«Alati on endalgi jant selle kuusetoomisega, et kuidas kätte saad või kas on ikka ilus,» nentis perepoeg Meelis Pruus Veolia meeste tööd vaadates ning lisas lustakalt, et siin on vist vähe suurem jant.

Puu sõidutati linna kiirusega 20 kilomeetrit tunnis ja tempot pidurdas seegi, et tee peal tuli koorem elektriliinide alt läbi libistada. Vabaduse platsile suundus kuuske vedav traktor mööda Paala teed, julgestuseks vilkuritega politseiauto. Ringristmikul seisati liiklus, et traktor saaks vastassuunavööndi kaudu kohe Vaksali tänavale keerata.

Kuid ega seegi veel lõpp olnud. Enne sihtpunkti jõudmist tuli kahara kuuse ilu säilitamiseks tema teelt eemaldada ülekäigurada tähistavad liiklusmärgid.

Vabaduse platsil tõsteti üles kanalisatsioonikaevukaant meenutav plaat, mille alt tuli välja poolteist meetrit sügav ja hägust vett täis auk. Masinate ja inimeste jõupingutustega seati kuusk sellesse seisma ja Veolia Keskkonnateenuste tänavahooldusmeister Janno Laht fikseeris jõulupuu otseks.

«Korras!» kõlas hüüd ning meeskond suundus Vahtra tänavale uue kuuse järele, mis hakkab kaunistama Centrumi platsi.

«Kohe kodune tunne tekib,» lausus oma õuelt pärit puud silmitsedes noorperemees Madis Pruus ja meenutas, kuidas ta omal ajal oli selle puu otsa roninud. «Imelik, milliseks asjad võivad kujuneda.»