Filmiarvustus. Kannatused saavad tasutud

Stephanie (Anna Kendrick, vasakul) ja Emily (Blake Lively) on südamesõbrannad. Või kas ikka on? Foto: Forum Cinemas

Kui ma väike olin, käis meie pere igal suvel Kablis puhkamas. «Elementaarne!» hüüate teie. Konks on aga selles, et ma pole sugugi mitte põline viljandlane. Meie valge mosse sai stardi valgusaastate kaugusel. Elvas, kui täpne olla.

Mõistagi oli nädalane väljasõit haisvate adruvallide vahele aasta tippsündmus ja autorondi pagasiruum laoti veidralt haisvaid kummimadratseid täis juba eelmisel õhtul. Ärevus ei lasknud öösel silmatäitki magada. Kas meie telkimiskoht on ikka vaba? Kas isa paneb priimust süüdates jälle endal vuntsid põlema? Ja järgmisel hommikul hakkas lõputu venimine. Mida kilomeeter edasi, seda rohkem tüütuid küsimusi. «Kaua me veel sõitma peame?», «Kunas me kohale jõuame?», «Kas meri ikka veel ei paista?» ... Just siis, kui isa oli rooliratta kaheksasse väänanud ning valmistus röögatuseks, mis kurgunibu järgmiseks kolmeks päevaks hellaks teeb, vilksatas männimetsa vahelt rohekassinine vee­triip, millest üksikud lainejänkud siin-seal välja piilusid. Kannatused olid end kuhjaga ära tasunud.