«Loodame, et nii lumerohket talve enam ei tule,» ütles Mõisaküla Linnahoolduse juhataja Margit Usin, kelle sõnul kohalik rahvas lumelükkamise üle mullu ei kurtnud.
Kallis kütus sunnib rohkem raha küsima
22. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Head teenust ongi väikestel omavalitsustel kergem pakkuda,» lausus Kõo vallavanem Tarmo Riisk. «Ma ei saa aru, miks räägitakse, et väikevallad ei saa sellega hästi hakkama.»
Vallavanema jutu järgi on seal tugev majand ja teede puhtaks lükkamine on tollega ammu läbi räägitud.
Lumelükkajaid otsitakse
Just suuremates valdades võivat ette tulla, et paar meest on ikka veel puudu ning kõikidesse piirkondadesse pole lumelükkajat leitud. Sel nädalal peaks selguma Tarvastu valla kuues teehooldaja «Ülejäänud viiega pikendasime eelmise aasta lepingut,» rääkis Tarvastu valla majandusnõunik Rein Anton.
Abja vald loodab sel nädalal leida neli teenuseosutajat. Mullu oleks tema sõnutsi olnud novembri lõpul juba kiire.
Kui Tarvastu vallas on ametniku jutu järgi hind samaks jäänud, siis Abja valla majandusnõuniku Arvi Meidla ütlemist mööda on neile tulnud pakkumisi igasuguste hindadega. «Ei saa nende summadega nõus olla,» nentis ta. Seal olevat jäänud ainult üks pakkumine eelmise aasta tasemele.
«Parem oleks nad kiiresti leida,» muretses Meidla ja lootis, et enne detsembrit suurt lumesadu ei tule. Tema sõnul oleksid ideaalsed pikaks perioodiks, isegi viieks aastaks tehtud pakkumised.
«Lükkajad põhjendavad hinnatõusu kütuse kallinemisega,» lausus Arvi Meidla. Selle väitega nõustuti ka teistes valdades, aga Abja majandusmehe sõnade järgi pole suuremat eelarvet ette nähtud. «Mis riik annab, see on.»
Suure-Jaani valla majandusosakonna juhataja Are Aua arvab teehooldeks kuluvat 150 000 eurot. «See summa pole küll veel kinnitatud, aga jääb umbes samaks kui möödunud aastal,» rääkis ta. «Eelmise aasta eelarve läkski lumme — ainult kümme protsenti saime aukude lappimiseks.»
Tarvastu vallavanem loodab teedele kuluvat summat tänavu kasvatada, sest lumetööd on üldise teehoolde osa.
«Hööveldus ja remontimine jäävad vaeslapse ossa, sest ega suveks raha juurde tule,» nentis Rein Anton. «Võib öelda, et teede raha sulab kraavi.»
Oktoobris lumelükkamishanke korraldanud Suure-Jaani sõlmis lepingud juba jupp aega tagasi. Nõnda võivad üheksa maapiirkonna elanikud oodata sahka, kui lumikate ulatub kümne sentimeetrini, ning Olustvere alevikku ja Suure-Jaani linna tullakse teid puhastama viiesentimeetrise lumega.
«Asulates tallatakse lumi muidu kinni ja läheb libedaks,» põhjendas majandusosakonna juhataja Are Aua.
Lumi pani masinad proovile
Suurele vallale oli Are Aua sõnul teenuse osutajaid temalgi tänavu raskem leida. «Pakkujaid oli vähevõitu,» arutles ta.
«Eelmine lumi seisab kõigil veel silme ees ja osa endisi lükkajaid loobus: suured masinad jäid mullu kinni ja läksid katki,» rääkis ta ning avaldas lootust, et sahamehi eemale peletavat lumeuputust enam ei tule.
«Masinad kuluvad. Eelmisel aastal ei saanud sahad hakkama ja lund pidi tõstma koppadega,» meenutas Abja majandusnõunik Arvi Meidla.
«See on raske töö. Sõimata on saanud kõik, kes on teede koristamisega seotud,» selgitas Aua öötöö pingeid ja närvilisust.
«Muidugi on ka neid, kelle juurde kohe ei jõuta,» ütles Kõo vallavanem Tarmo Riisk. Ta kinnitas, et saab nurisejatest aru: igaühele tundub tema häda ju kõige suurem, aga prioriteetsed on ikkagi koolibussi ringid. «Lapsed ennekõike, pensionär võib ka hiljem minna.»
Erinevalt paljudest suurematest omavalitsustest ei jälgi Kõo oma valla elanike registrit ega prügiveolepinguid. «Selliseid vigureid me ei tee,» lausus Riisk ja lubas, et seal jõuab lumesahk iga korstnasuitsu juurde.
«Puhtaks saab iga talu juurde viiv tee,» kinnitas ka Tarvastu valla majandusnõunik Rein Anton. Traktor ei pidavat minema ainult siis, kui omanik on taotlenud jäätmeveo vabastust. «See näitab, et kinnistut ei kasutata,» lausus Anton. «Teinekord läheb inimene kaheks nädalaks Soome tööle ja ütleb, et sel ajal pole vaja lükata.»
Suvilaomanikega on omavalitsustel sageli kokkulepe, et nood helistavad talvel enne tulemist ja tellivad tee lahtilükkamise. «Tihti nad ei tahagi, et see kogu aeg vaba oleks, sest pätte liigub ju igal pool,» ütles Riisk.
Peale koolibussi marsruudi hoitakse esmajärjekorras lumepuhas kaubaauto oma. «Elu toimimiseks vajalikud keskused peavad töötama,» sõnas Aua. Tarvastu valla südames Mustlas hakatakse tänavaid puhastama hommikul vara, sest Antoni jutu järgi käib keskasulas strateegiline liikumine.
«Presidendi tee,» viitas Arvi Meidla ühele Abja eripärale. «Hoiame selle puhta nagu tavakodanikegi omad, aga külaliste saabudes tahame anda endast parima isegi tuisuga.»
Vallaametnikud olid ühel meelel selles, et tuisuga lund lükata pole mõtet. Aua meenutas, et eelmisel aastal püüdsid nad teid puhastada ka tuisuga. «Aga ega see midagi anna: sajab peale ja vall läheb ainult suuremaks,» tõdes ta.
Tee saab puhtaks tundidega
«Tavaliselt oodatakse tuisu lõpp ära, enne kui sahkama minnakse,» ütles Arvi Meidla. Kui õhtul hakkab tuiskama, siis hommikul vara lähevad sahad peale, aga mitmepäevase tuisu korral, kui lumikatte paksus ulatub kümne-viieteistkümne sentimeetrini, tuleb lükata ka tuisuga.
Suure-Jaani valla ametnik lisas, et kiirabi- ja päästeautole peab traktor teed rajama igasuguse ilmaga.
Kõo vallavanem selgitas, et kui keegi öösel hädas helistab, sõidab sahk ikka välja. «Alati leidub linnamehi, kes suure tuisuga ringi kondavad,» sõnas Riisk.
«Kui keegi helistab, et ei saa kaheksaks tööle, ei maksa tal üldiselt traktori tulekule kohe loota. Lükkaja ei sõida ühest külast teise, kui eelmises kohas on töö pooleli,» selgitas Are Aua. Ta ütles, et tee peab puhtaks saama 24 tunniga.
Kui lumesadu on lõppenud ja olukord normaalne, võtab kogu valla teede lahti lükkamine tema sõnutsi kuni kümme tundi. «Saime hakkama ja saame ka edaspidi,» kiitis ta mehi.
«Tarvastu teedel on olnud isegi kümme traktorit korraga,» rääkis Rein Anton. «Meestel on igaühel vähemalt kaks masinat ja kui ühega midagi juhtub, tulevad nad ikka toime.» Kui kiiresti lumevangis olija pärast telefonikõnet tee puhtaks saab, sõltub tema jutu järgi paljudest asjaoludest. Võivat minna koguni pool päeva.
Mõisaküla Linnahoolduse juhataja Margit Usin nimetas iseseisva linnakese plussiks seda, et kui inimene suures hädas helistab, saab traktor kohe tema juurde minna.
See traktor, ainus, mis Mõisaküla puhastab, kuulub samuti linnahooldusele ning teenusepakkujaid otsida ei tule.
«Eelmisel aastal suure lumega jäi ta meil natuke mannetuks ja tuli mitu korda lükata, et teed laiemad saaksid,» selgitas Usin. Toona oli tema jutu järgi olnud probleeme prügiveoga. «Väiksematele tänavatele see lai auto sisse ei pääsenud,» meenutas ta.
Suurtes valdades pole Are Aua sõnul eraisikutelt arvestatavat lisaabi loota, sest nendegi traktorid on väikesed. «Mõnd suuremat masinat saime küll kasutada,» lausus ta.
Kesine libedustõrje
Lumelükkamisteenus on valdadel omast käest võtta, aga libedusetõrjega on lood keerulisemad. «Nii rikkad me pole, et ise soola varuksime,» ütles Are Aua.
Rein Antoni jutu järgi ei korralda ka Tarvastu vald liivatamise ja soolatamise hanget. Vajaduse korral tellivad omavalitsused teenust osaühingult Sakala Teed.
Abja vald on Arvi Meidla sõnul omal käel liiva puistanud Abja-Paluoja kõnniteedel, kuid suuremalt nad ette ei võta.
Aua meenutas, et varem on Suure-Jaani vallas teid karestatud. «Sinna, kus vaja, tõmbame triibud sisse,» ütles ta. Eesti Posti töötajad andvat tihti teada kohtadest, kus tee on korrast ära või truup katki.