Filmiarvustus. Rohkem möla, lühem samm

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Frank (Keanu Reeves) ja Lindsay (Winona Ryder) suudavad isegi viinamarjaistanduse järsust nõlvast üles trampides mahlaka dialoogi maha pidada.
Frank (Keanu Reeves) ja Lindsay (Winona Ryder) suudavad isegi viinamarjaistanduse järsust nõlvast üles trampides mahlaka dialoogi maha pidada. Foto: Forum Cinemas

Mida aeg edasi, seda rohkem võetakse moodsas filmikunstis appi arvutigraafika digitaalseid imesid. Omamoodi naljakas on mõelda, kuidas liibuvas kostüümis näitlejad rohelise lina taustal trosside otsas kõlguvad ja hiljem siis pikapatsiliste itimeeste tuhandete töötundide järel vaatajate tarvis midagi arvutimängusarnast kokku maalitakse.

Tehnika muudkui areneb. Kõik need kosmoselaevad, võimsad plahvatused ja pilvelõhkujate vahel vihisevad superkangelased püüavad pilku. Teisalt väsitab peensusteni lihvitud võltstegelikkus ühel hetkel lihtsalt ära. Tahaks nagu hoo maha võtta ja seda va päris elu kah näha.

Nagu tellimise peale kargaski lavastaja Victor Levinil keset Raudmeeste ja James Bondide tantsupidu pähe mõte teha üks film, kus justkui mitte midagi ei juhtu. On vaid kaks inimest, kes poolteist tundi omavahel juttu ajavad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles