Soomaa rahvuspark sai metsade majandamise hea tava  

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

39 640 hektari suurune Soomaa rahvuspark loodi 1993. aastal Vahe-Eesti suurte soode, lamminiitude ja metsade, maastike ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

FOTO: Marko Saarm

Keskkonnaametil on valminud Soomaa rahvuspargi metsamajandamise hea tava ning ta soovib sellega anda nõu, kuidas oma metsi võimalikult loodust säästvalt majandada ja mida oma lepingupartneritelt või alltöövõtjatelt metsas tegutsedes nõuda.

Tänavu kevadtalvel Soomaa rahvuspargis tehtud metsaraied ajendasid kohalike huvirühmade ja riigiasutuste esindajaid ühise laua taha istuma, et leida osalisi rahuldav lahendus rahvuspargi piiranguvööndi metsade majandamiseks. Ligi kuus kuud väldanud arutelude ja analüüside põhjal on sõnastatud 22 soovitust ehk hea tava Soomaa rahvuspargi metsade säästvaks majandamiseks.

«Soomaal on palju kohalikke, kes eelistaksid teistes riikides levinud praktikat, et rahvuspargis metsi ei raiuta, vaid jäetaksegi need loodulikule arengule. Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri täielikku majanduskeeldu praegu seada ei luba, küll aga saab alati paremini arvestada olemasolevate loodusväärtustega ning püüda kaitseala metsades loodushoidlikumalt toimetada,» kõneles keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

Tema sõnul on tegu kõigile huvilistele vabatahtlikuks järgimiseks mõeldud soovitustega, mille järgimisel oleks rahvuspargi metsade majandamine loodussõbralikum ning peaks tagama kaitsealuste liikide parema toimetuleku. Soovitusi antakse näiteks lindude pesitsusrahu tagamiseks, erinevate liikide elupaikade säilitamiseks, harvendusraietel suurema täiuse hoidmiseks ning jõgede kallastel ja teede äärtes toimetamiseks.

Soomaa metsade majandamise soovitustega ühines ka riigimetsa majandamise keskus (RMK). Riigiettevõtte peametsaülem Andres Sepp avaldas head meelt, et säästva metsamajandamise praktikad, mida RMK on oma tegevuses seni järginud, said nüüd ka teistelt Soomaa metsaomanikelt ja kaitseala valitsejalt heakskiidu.

Soomaa metsade majandamise soovitused on kõigile huvilistele kättesaadavad Soomaa rahvuspargi kodulehelt ja neid on võimalik järgida kõigis või ka vaid üksikutes punktides, seada neid tingimuseks oma alltöövõtjatele või metsa raieõiguse võõrandamise lepingutes.

39 640 hektari suurune Soomaa rahvuspark loodi 1993. aastal Vahe-Eesti suurte soode, lamminiitude ja metsade, maastike ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Soomaa jõgede kallastel leidub kogu Euroopas ainulaadseid lammimetsi ja niite, valgusküllasid männikuid kõrgematel liivaste luidetel ning ulatuslikke soomaastikke. Siin on elupaiga leidnud rohkem kui 40 liigi imetajaid, umbes 150 linnuliiki, 20 kalaliiki, nelja liiki roomajaid ja kuut liiki kahepaikseid, ligi 70 liiki päevaliblikaid, 35 liiki kiile, ligi 540 liiki soontaimi, 200 samblaliiki, 360 seene- ja 119 samblikuliiki. Soomaa on rahvusvahelise tähtsusega linnu-, loodus- ja märgala. 

Tagasi üles