Eile riigikogu ees Eesti Euroopa Liidu poliitikat tutvustades keskendus peaminister Andrus Ansip eelkõige euroala kriisile ning rõhutas vajadust tugevdada rahaliidus kehtivaid reegleid.
Ansip tugevdaks reegleid
16. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See tähendab, et suurendataks euroala vastutust valdkondades, mis seni on olnud liikmesriikide vastutada. Eelkõige on need eelarvepoliitiliste otsustega seotud valdkonnad, juhul kui riik ise oma asju korras ei hoia.
Pädevust sekkuda tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi küsimustesse ei oleks liidul ka tulevikus.
Euroala ei saa tema sõnul jääda kõrvaltvaatajaks, kui ühe liikmesriigi vastutustundetu kulutamine ohustab kõigi stabiilsust. «Kui vaja, tuleb sellise ohu vältimiseks ja sekkumise võimaldamiseks muuta aluslepinguid.»
Aluslepingu muutmise vajadustest ja võimalustest annab ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy esialgse ülevaate detsembris ülemkogul.
Andrus Ansipi arvates ei tohiks lepinguid muuta kergekäeliselt, kuid see ei saa olla ka tabu. «Meie eelistame koostööd süvendades ja lepinguid muutes liikuda edasi Euroopa Liidu raamistikus koos kõikide liikmesriikidega,» selgitas ta.
Peaminister lisas, et ühe riigi suutmatus või tahtmatus muutustega kaasa minna ei tohiks takistada teisi edasi liikumast, kuid nentis, et tugevamalt lõimunud tuumik oleks avatud ka hilisematele liitujatele.
Ansip tõdes, et praegune võlakriis on paljastanud Euroopa Liidu ühe suurema nõrkuse: liidu kui terviku vähese võime liikmesriike mõjutada.
«Seetõttu ongi mõni liikmesriik muutunud otsekui mingi mugavusklubi liikmeks, kel palju õigusi, kuid vähe kohustusi ja veel vähem kontrolli nende kohustuste täitmise üle,» rääkis ta. «Aga kui nende tegemata jätmised on autonoomsed, siis tegemata jätmiste tagajärjed on kollektiivsed.»
Ansipi sõnul on valitsuse uue euroliidupoliitika peamine siht juhtida liit mugavustsoonist välja. Selleks tuleb suurendada liikmesriikide vastutustundlikkust, tõhustada reegleid ning tugevdada liidu ja euroala suutlikkust.
Peale reeglite tugevdamise vajaduse rõhutas peaminister, et eelkõige saavad liikmesriigid aidata ennast ise ning Kreeka probleeme ei saa lahendada keegi peale Kreeka.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas ütles kaasettekandes, et tuleks vaadata üle riigikogu kodu- ja töökorra Euroopa Liitu puudutav osa.
«Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on sisuliselt erivolitustega miniparlament, kelle pädevusse kuuluvad kõik Euroopa teemad rahanduslikest põllumajanduslikeni. Komisjoni töö peab olema meediale avatud ning avalikkusele hinnata,» ütles Taavi Rõivas.
Peaminister tutvustas eile riigikogule valitsuse euroliidu poliitikat aastateks 2011—2015. Valitsus peaks eelnõu heaks kiitma järgmise nädala jooksul.
PREEMIA PEAMINISTRILE
Saksamaa fond määras tänavuse rahvusvahelise preemia peaminister Andrus Ansipile ja Läti valitsusjuhile Valdis Dombrovskisele.
• Saksamaal Freiburgis tegutsev Friedrich August von Hayeki fond põhjendas Ansipile preemia määramist tema tegevusega, mille tulemusena on saavutatud Euroopa Liidu riikide madalaim võlakoormus. Dombrovskis sai preemia julgete reformide eest, mis aitasid vältida Läti pankrotti.
• Friedrich August von Hayeki fond annab rahvusvahelist preemiat välja iga kahe aasta järel. Preemia on eelkõige sümboolne tähelepanuavaldus: laureaatidele antakse Hayeki fondi kuldmedal. Raha sellega ei kaasne.
Allikas: BNS