Miks seada rahaasjades pikki sihte?

Gert Kiiler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui oma rahaasjad luubi alla võtta ja kulutusi pikemalt ette mõelda, siis on oma plaane ja unistusi lihtsam täide viia.
Kui oma rahaasjad luubi alla võtta ja kulutusi pikemalt ette mõelda, siis on oma plaane ja unistusi lihtsam täide viia. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ainult väike osa eestlasi plaanib oma rahaasju pikalt ette. Eelmise aasta lõpul korraldatud uuringu järgi on levinuim rahaasjade kavandamise periood üks kuu.

«Rahaasju on vaja teadlikult korraldada selleks, et toime tulla ja oma võimalused hästi ära kasutada,» tõdeb tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja Heli Lehtsaar.

Ta soovitab praegustest rahalistest võimalustest sõltumata läbi mõelda pikaajalised eesmärgid. «Hoides kindla sihi silme ees, on hoopis lihtsam motiveerida end raha kõrvale panema või leida võimalus sissetulekuid suurendada,» täpsustas ta.

Lehtsaare sõnul aitab säästmine valmistuda suurteks väljaminekuteks ja tulla töökaotuse või haiguse ajal toime vähenenud sissetulekutega.

Säästetakse rasketel aegadel

«Inimesed kipuvad rohkem kulutama ja vähem säästma siis, kui sissetulekud on suured ja majanduses valitseb buum,» arutles ta. «Kui majandusseis muutub ebakindlamaks, hakkavad nad raskuste kiuste rohkem raha kõrvale panema. Ehkki inimlik ja mõistetav, pole see just kõige tõhusam tegutsemisviis.»

Lehtsaar soovitas kanda ka headel aegadel hoolt, et tingimuste halvenedes pere heaolu ei väheneks, ning mõelda, kuidas head olukorda kõige mõistlikumalt ära kasutada.

Võimalik on näiteks varuda raha lastele hariduse andmiseks, vahetada eluaset, käia unistuste reisil, toetada vanemaid nende vanaduspõlves või valmistuda oma pensioniajaks.

Eelmise aasta lõpul korraldatud uuringu andmetel seab endale rahaasjus alati pikaajalised eesmärgid kõigest 22 protsenti tuhandest vastanust. 16 protsenti elab pigem tänases päevas ega muretse homse pärast.

Rahaasjade plaanimise levinuim periood on üks kuu, aasta peale ette kavandab raha kasutamist kaheksa protsenti ja mitme aasta peale viis protsenti vastanuid.

Sellegipoolest on rahaasjade pikal planeerimisel tänapäeva ühiskonnas järjest tähtsam roll, sest rahvastik vananeb ja tööealiste elanike osa väheneb. «Sellepärast peavad inimesed ise hakkama varakult mõtlema oma pensionäripõlvele. Pensionifondidesse investeerimine on seejuures ainult üks valik,» kõneles Lehtsaar.

Investeerimisvõimalusi on mitu

Peale finantsteenuste (investeerimisfondid, elukindlustus, aktsiad) ostmisele võib tema jutu järgi investeerida ka laste haridusse ning loota tulevikus nende toele. «Kui suured on selle investeerimisviisi riskid ja tulusus, on juba igaühe enda otsustada. Kahtlemata on investeering ka pidevõpe, oma haridustee ja karjääri teadlik kavandamine,» loetles Heli Lehtsaar võimalusi.

«Pole kõigile ühtviisi hästi sobivat lahendust — iga inimese soovid, vajadused, võimalused ja eelistused on erinevad. Tähtis on teada, et ka rahaasju tuleb planeerida, et tagada ja parandada enda ja pere heaolu,» toonitas ta.

Lehtsaare sõnul on lihtne käega lüüa: palk on väike ja kulud väga suured, mis siin veel tulevikule mõelda! «Kes varub aega, liidab tulud ja kulud kokku ning analüüsib neid, leiab tõenäoliselt siiski võimaluse midagi kõrvale panna. Koguda ja investeerida võib ka väikeste summade kaupa, tuleb ainult otsida endale sobivaim lahendus,» innustas ta.

Kui pere praegune majanduslik olukord ei võimalda midagi kõrvale panna, tasub mõelda, millal ja kuidas seda saaks teha ning mida peaks selleks ette võtma. Alati ei pruugigi kokkuhoid olla mõistlik valik: mingis eluetapis võib olla arukam parandada pere elamistingimusi või kasutada raha enda harimiseks või karjääri edendamiseks.

«Peaasi et otsus oleks läbi mõeldud ja teadlik. Raske on tõdeda, et elatustase kannatab õigel ajal tegemata jäänud otsuste pärast,» tõdes Lehtsaar.

KUIDAS TÄITA SOOVE
Mõtle ja pane kirja kümme asja (auto, puhkusereis) või eesmärki (magistrikraad), mida soovid lähiaastate jooksul hankida või saavutada.
• Ära sea endale piiranguid: ükski mõte ei ole naeruväärne.
• Lähtu sõbra või naabri eelistuste asemel omaenda soovidest ja vajadustest.
• Jaota need kümme asja kolme kategooriasse: lühiajalised, keskmise ja pika perioodi ostud.
• Vali välja kolm, mis on sulle kõige vajalikumad, ning uuri, mis on nende hind. Kui soovid teha ostu laenu abil, rehkenda hinna sisse ka laenu kulud.
• Mõtle läbi ja arvuta, kuidas oleks võimalik need eesmärgid saavutada. Otsusta, kas sead endale sihi sooritada kõik ostud, valid välja vaid ühe või pole sulle tegelikult ühtegi vaja.
• Õiget ja vale vastust sellel ülesandel pole, valikud ja eelistused on individuaalsed.
• Säästmise ja investeerimise võimaluste kohta saab lugeda aadressil http://www.minuraha.ee/investeerimine
Allikas: minuraha.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles