Koolielu on muudatuste keerises. Lisaks sellele, et kõik Viljandi gümnasistid koondatakse järgmisest õppeaastast ühte gümnaasiumi, tuleb nii neil kui õpetajatel harjuda uue riikliku õppekava ja koolilõpetamise korraga.
Uus kool alustab kolme õppekavaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest, millised on gümnaasiumi uue ja vana riikliku õppekava erinevused ning kuidas rakenduvad need muudatused loodavas koolis, rääkis «Sakalale» Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk.
Tema oli üks nendest, kes üleriigilist õppekava välja töötas. Kava üldosas tegi ta koostööd Tartu ülikooliga ning ajaloo ainekava osas andis nõu eksami- ja kvalifikatsioonikeskusele.
Kõigist eelseisvatest muudatustest rääkis Ülle Luisk ka kolmapäeval, kui maavalitsuse saalis leidis aset õpilastele mõeldud Viljandi gümnaasiumi infopäev.
Ülle Luisk, mis ajast peavad koolid hakkama järgima uut õppekava ja gümnaasiumi lõpetamise nõudeid?
Eesti gümnaasiumid peavad uuele õppekavale üle minema hiljemalt 2013. aasta 1. septembril. Uued gümnaasiumi lõpetamise tingimused hakkavad kehtima 2014. aasta kevadest.
See tähendab, et esimesena peavad uue süsteemi järgi lõpueksamid tegema need õpilased, kes käivad praegu kümnendas klassis. Gümnaasiumidel, kus ei ole veel uuele õppekavale üle mindud, tuleb noortele tagada uute tingimuste järgi lõpetamiseks vajalik õpe.
Millised on uued lõpetamise tingimused?
Kui seni on õpilased saanud osa riigieksameid valida, siis edaspidi tuleb kõigil sooritada kolm kohustuslikku eksamit, lisaks veel kooli küpsuseksam ja uurimistöö.
Üks eksam on loomulikult emakeel, see on praegugi kohustuslik. Teine on matemaatikaeksam, kuid seda on võimalik teha kahel tasandil. Õpilased saavad edaspidi gümnaasiumis valida kitsama või laiema matemaatikakursuse, mis mahult erinevad. Samas peavad nad meeles pidama, et kitsa kursusega ei pääse ülikooli teatud erialasid õppima.
Kolmas on võõrkeele eksam B2 tasemel. Uue õppekava kohaselt ei õpita gümnaasiumis enam A ja B keelt, vaid kahte võõrkeelt rahvusvahelise B2 ja B1 tasemeni.
Lisaks riigieksamitele peab gümnasist sooritama eksami, mis võtab kokku tema valitud õppesuuna materjali. Samuti tuleb igal lõpetajal sooritada loov uurimistöö.
Kas uue õppekavaga muutub ka gümnaasiumis õpetatava kohustusliku materjali maht?
Gümnaasiumis säilivad kohustuslikud õppeained, kuid väheneb kursuste arv (üks kursus on 35 ainetundi — toimetus). Kui enne oli kohustuslikke aineid gümnaasiumi jooksul ette nähtud 72 kursuse ulatuses, siis tulevikus on nende maht 63 kursust.
Lisaks kohustuslikule osale peab kool õpetama eri ainevaldkondadest tulenevaid valikkursusi, mille abiga luuakse õppesuuna originaalsus. Neid on kuni 20.
Sellele lisandub väiksem osa kursusi, mida õpilane saab ise valida. Kokku peab ta gümnaasiumi jooksul läbima 96 ainekursust.
Kohustusliku osa vähendamise eesmärk on see, et koolide ja õpilaste valikuvõimalus oleks suurem ning õppesuunad muutuksid omanäoliseks. Mõistagi on ka siin oma reeglid: iga õppesuunda üles ehitades peab kool järgima ainevaldkondade valikkursuste ette antud mahtu.
Kuidas on kooli õppekava seotud huviharidusega?
Gümnaasiumi uue õppekava kohaselt võib kool oma õppetegevuses arvesse võtta huviharidussüsteemis sooritatud õpet. See tähendab, et kui noor õpib näiteks spordi- või muusikakoolis, on gümnaasiumil õigus pidada selle arvelt teatud osa kursusi läbituks.
Praegu selles osas Eesti koolides kogemusi pole ja arvan, et oleme Viljandis ühed pioneeridest, kes sääraseid kokkuleppeid sõlmima hakkavad.
Huvihariduse õppe arvesse võtmise mehhanism ei ole kindlasti lihtne, kuid tegemist on igati mõistliku riiklikult loodud võimalusega, millega saab vähendada õpilaste ülekoormust. Praktilises töös võib see tähendada, et nendest õpilastest moodustatakse eraldi rühmi mõne teise aine õppimiseks.
Tuleme nüüd Viljandi gümnaasiumi juurde. Milliseid õppesuundi hakkate seal pakkuma?
Õppesuunad on praegu nimetatud ainevaldkondade järgi. Need võivad veel muutuda, sest meie ettepanekud tulevad arutamisele gümnaasiumi nõukojas, kuhu kuulub umbes viisteist vabatahtlikku Viljandi õpetajat ja haridustöötajat.
Praeguse versiooni järgi saab õpilane meil valida õppesuunaks kas sotsiaalained, humanitaarained, loodusained, reaalained, kunstiained, võõrkeeled või majanduse-ettevõtluse. Nende all tekivad atraktiivsed spetsialiseerumisvõimalused: tehnoloogiaõpe, infotehnoloogia ja programmeerimine, meediaõpe, võõrkeele ja matemaatika-füüsika süvaõpe, ettevõtlusõpe ja muu.
Kokkuvõttes näeb asi välja nii, et kui õpilane valib meil ühe suuna, tuleb tal selle käigus läbida 63 kohustuslikku gümnaasiumikursust ning ülejäänud osas saab ta enda valitud õppesuunaga sobivaid süvendatud kursusi.
Gümnasist hakkab tundides käima õpperühmas, mis on komplekteeritud vastavalt õppesuunale, kuid samal ajal vormuvad õpperühmad veel taseme ja vabaaine valiku järgi.
Kohustuslikku õpet saadakse ka suuremates, mitme grupi ühisrühmades. Seepärast kaovad senised klasside piirid. Ühe õppesuuna grupp on siiski üsna püsiv ning seega on õpilasel oma sotsiaalne võrgustik.
Uue õppekava tähtis märksõna on ka individuaalne lähenemine. Väga palju rõhutatakse seal aspekti, et noortel on vaja õppida ühiskonna muutuvate vajadustega toime tulema. Seepärast tähtsustame ka ettevõtlikkust.
Majanduse ja ettevõtluse õppesuuna kontseptsiooni välja arendamises on meil suur tugi olnud Viljandimaa arenduskeskusest, kes saab projektitegevuste kaudu abiks olla ka tulevikus.
Muide, Viljandis on alanud arenduskeskuse ja omavalituste liidu koostöös korraldatav majandusõpetajate täiendusõpe, mida rahastab Euroopa sotsiaalfond. Seal on Viljandimaa õpetajatele veel viis vaba kohta. Kes soovib sellega ühineda, võtku kiirelt ühendust omavalitsuste liiduga.
Kas Viljandi gümnaasiumis hakkab uus õppekava tööle järk-järgult või kõigile ühekorraga?
Gümnaasiumi käivitamise ajal on päris palju sigrimigrit ja esialgu peame töötama lausa kolme õppekava järgi.
Täiesti uue õppekavaga saavad alustada need lapsed, kes tulevad meie juurde kümnendasse klassi ja teevad valiku puhtalt meie pakutavate õppesuundade vahel.
Veidi teine lugu on nendega, kes asusid tänavu õppima praeguste gümnaasiumide kümnendates klassides. Nagu koolidega eelmisel õppeaastal kokku olime leppinud, hakati neid õpetama uue õppekava järgi, kuid nad saavad sel õppeaastal peamiselt kohustuslikke kursusi, mis on kõigile gümnasistidele ühesugused.
See oli kõikide Viljandi koolijuhtide ühine soov, et tulevases gümnaasiumis õppetööd hõlpsamini planeerida. Meie õppesuundade valikkursusi saavad nad juurde võtta siis, kui on Viljandi gümnaasiumisse üle tulnud.
Kolmandaks tuleb meil mõelda nendele õppuritele, kes õpivad tänavu üheteistkümnendas, järgmisel aastal aga lõpuklassis. Nemad saavad kooli lõpuni õppida vana õppekava järgi.
Seega on praegu lahtine ainult üheteistkümnendate klasside paiknemise küsimus.
Uue kooli ruumide küsimus praegu püsib, kuid kindlasti laheneb ka see. Kuni uue koolimaja valmimiseni paikneme asenduspinnal.
Kui lõpuklasside õpilased otsustavad, et nad tahavad olla gümnaasiumi lõpuni oma praeguses asukohas ehk tulevastes põhikoolides, on ka see tehniliselt korraldatav. Saame õpetajatele teha selleks üheks õppeaastaks jaotuse, mis võimaldab neil eri majades töötada.
Haridusministeeriumi ja linna otsusest, et Viljandi gümnaasium hakkab tööle 2012. aasta sügisel, enam ei taganeta.
Millal teie uskumist mööda Valuoja koolimaja valmida võiks?
Prognoos, et võtmed antakse kätte 2013. aasta juulis, on realistlik — ma ei ole näinud motiveeritumaid inimesi kui need, kes meiega Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi koosolekutel koos istuvad.
On tähtis, et surve sellele ehitusprotsessile ei kaoks. Ministeerium on otsinud lisaraha, et seda tööd finantseerida, ja nii tehakse ainult väga aktuaalsete objektide puhul. Kui ütleksime, et 2012. aastal me kooli ei ava, ei saaks me tõenäoliselt enam rääkida ka survest ehitustegevusele.
Millal alustate uue kooli õpetajate valimist?
Tahame sellega tegelema hakata uue aasta algul ning märtsiks oleks pilt selge. Selleks kuulutame koos ministeeriumi personaliosakonnaga välja avaliku konkursi.
Sellest, milline on meie personalipoliitika, räägime kindlasti ka õpetajatele mõeldud infopäevadel, mida peatselt korraldame.
MUUDATUS
Põhikool ja gümnaasium lahutatakse.
• Kõige suurem riikliku õppekava muudatus seisneb selle esitamises eraldi põhikoolile ja gümnaasiumile.
• See eristab üldise hariduskohustuse ning kasvatusliku rõhuasetusega põhikooli funktsioone gümnaasiumist, kus pakutakse õpilastele eri suundi.
• See muudatus võimaldab tulevikus eraldada kooliastmed teineteisest ka institutsioonina.
Allikas: gümnaasiumi õppekava seletuskiri