Viljandi maavalitsuse saal oli kolmapäeval pungil põhikooli lõpetajaid ja gümnasiste, kes olid sinna tulnud ühesuguse suure küsimusega: «Kuidas meie koolitee järgmisel aastal jätkub?»
Koolimure tõi saali täis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud neist said Viljandi gümnaasiumi tutvustaval infopäeval sellele küsimusele vastuse, kuid mõni jäi ootama järgmisi kokkusaamisi.
Õpilased kuulsid seda, kuidas korraldatakse riigigümnaasiumi õppetöö, missugused on sealsed õppesuunad ja millised võimalused uues koolis avanevad.
Päeva põletavaima teemana tõusis korduvalt esile see, kuidas veedavad oma viimase kooliaasta praegused üheteistkümnenda klassi õpilased, tuleva-aastased abituriendid.
Lõpuklassi mured
Viljandi gümnaasiumi direktori Ülle Luisu sõnul on selleks kaks võimalust: nad jätkavad oma õppetööd praeguse kava järgi või sobituvad uue kooli õppesuundadega.
Suuremat muret tekitab õpilaste paiknemine. Et uus õppehoone kooli avamise ajaks valmis ei saa, alustab Viljandi gümnaasium 2012. aasta sügisel tööd Kaare kooli ruumides. Paljud lõpuklassi õpilased soovivad jääda õppima oma endisesse koolimajja, sest nende arvates mõjub kolimine lõpueksamitele halvasti.
«Teil tasub ikkagi järele mõelda, kas soovite veeta selle aasta oma klassiga põhikooli õpilaste hulgas või õppida eakaaslastega samas keskkonnas,» rõhutas Ülle Luisk töötoas, kus arutati järgmise aasta abituuriumi probleeme.
Direktori kinnitust mööda plaanitakse suvel Kaare koolis teha remont ning klassides üles seada vajalik aparatuur, mis hiljem viiakse uude koolimajja.
Ühisele otsusele selles osas siiski ei jõutud. Lepiti kokku, et üsna pea korraldatakse tulevaste lõpuklassidega uus kohtumine, kus arutatakse nende paiknemise küsimust uuesti.
Valikuvõimalused meeldivad
Viljandi Paalalinna gümnaasiumi üheteistkümnenda klassi õpilane Sirli Niinpalu ütles, et infopäev andis talle tulevase kooli kohta palju teavet. Neiu tõdes, et riigigümnaasiumis avaneb noortele palju valikuvõimalusi.
«Olen alati leidnud, et Viljandi gümnaasiumi loomine on hea mõte. Mul on isegi kahju, et see ei alustanud siis, kui ma kümnendasse klassi astusin,» lausus ta. «Nüüd tahaksin aga viimase aasta õppida praeguses koolimajas, sest seal on kõik juba tuttav.»
Viljandi maagümnaasiumi kümnenda klassi õpilased Kristin Putnik ja Laura Mikk ütlesid, et neile oli uue kooli mõte esialgu hirmutav. «Aga tänu infopäevale saime nüüd asjas rohkem selgust,» kõneles Putnik.
«Leiame nende õppesuundade hulgast endale kindlasti midagi sobivat,» lausus Laura Mikk. «Ja see, et konkreetsed klassid kaovad, aitab hiljem ülikoolis paremini kohaneda.»
Jakobsoni gümnaasiumi üheksanda klassi poiss Andres Anissimov suhtus uude kooli oma sõnul neutraalselt, kuid eilne infopäev kallutas teda veidi positiivses suunas.
«Sealt võib hea hariduse saada, kuid samas on ebakindel tunne nende suurte muudatuste ees,» kirjeldas ta oma tundeid.
Toomas Koitmäe maagümnaasiumi üheteistkümnendast klassist ütles, et talle meeldivad riigigümnaasiumi loomise idee ja õppekava väga.
«Halb on aga see, et meid tõstetakse maagümnaasiumi vast remonditud ruumidest välja ja peame minema Kaare kooli, kus me juba poolteist aastat olime. Seal ei olnud eriti meeldiv,» nentis ta.
Teise miinusena tõi Koitmäe välja selle, et abituriendid peavad kohanema uute õpetajatega.
«Need kaks punkti viivad meid konkurentsis allapoole. Infopäeval küll räägiti, et muudatusi tehakse ka mujal Eestis, kuid igal pool viiakse need läbi eri ajal. Praegune muudatus mõjutab just meie lennu õpilasi, kes peavad kõrgkooli astudes teiste omavanustega konkureerima,» põhjendas ta. «Oleme oma lennuga sellel nõul, et tahame viimase aasta õppida oma koolis ja oma õpetajatega.»