/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2009/10/06/246209t1h9281.jpg)
Esmaspäeva pärastlõunal oli üks Polli jahiseltsi kütt end just Õisu järve ääres varitsuspukki valmis seadnud, kui kuulis püssipauke. Neli salakütti lasid maha põdra.
Jahiseltsi mehed tabasid neli salakütti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirelt kutsus seajahile läinud loaga kütt kohale teised Polli jahiseltsi liikmed. Neli meest, kes olid salaja põdrapulli maha lasknud, saadi kätte siis, kui nad traktori koppa pandud jahisaagiga metsast välja sõitsid. Tabatud salaküttidest tehti tapetud loomaga fotod ning anti keskkonnainspektoritele.
«See on veel hästi-hästi toores lugu, aga laskja poiss on süü omaks võtnud,» lausus keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juht Naima Täär.
Teada on, et laskjad kuuluvad ametlike jahimeeste ridadesse, kuid seekord olid nad kohas, kus nad jahti pidada ei tohtinud, ning lasid looma, keda tulistada ei võinud. Hiljem selgus, et mehel polnud üldse suuruluki laskmise luba.
Naima Täär kiitis Polli jahiseltsi liikmeid kiire reageerimise eest. «Inspektoreid on vähe ja nad ei jõua igale poole,» nentis Täär. «Aga jahiseltsid teevad ise pidevalt oma aladel järelevalvet.»
Salaküttimine pole ehk just küttide endi tõhusa kontrolli tõttu keskkonnainspektorite sõnul suur probleem. Tääri hinnangul on poole aasta jooksul olnud vaid paar sellist rasket juhtumit, kus tabatakse loom ja laskja. Põdra küttimine on aga lausa suurjuhtum.
Nüüd hakkavad inspektorid nuputama, milline karistus tuleks määrata Õisu järve
ääres põdra lasknud mehele. Kindlasti tuleb tal tasuda 770 eurot, et korvata loodusele tehtud kahju. Salaküttimise eest võib teda oodata kuni 800 euro suurune karistus.
Kui karistused on määratud, saadetakse materjalid Eesti jahimeeste seltsi, kellel on õigus salakütilt jahiõigus ära võtta.